Kasside alumiste kuseteede haigus (Feline Lower Urinary Tract Disease (FLUTD)) ei ole konkreetne haigus. Termin kirjeldab mitmeid kassi kusepõie ja /või kusiti (alumiste kuseteede) haigusi, millel on sarnased kliinilised tunnused:

  • Raskendatud või valulik urineerimine.
  • Sagenenud urineerimine. Pollakiuuria - see termin tähendab sagenenud urineerimist. Infektsioon põies/kusitis põhjustab ärritust ja see omakorda põhjustab urineerimise sagedust.
  • Veri uriinis
  • Pissimine valedesse kohtadesse. Kass muutub „lohakaks“ ja ei pissi enam oma kasti.
  • Liigne lakkumine. Kass hakkab ülemäärase hoolega pesema kubeme- ja anaalpiirkonda.
  • Muutunud käitumine nagu agressiivsus, ärrituvus, liivakasti kasutamisest loobumine.
  • Kusepeetus – esineb isastel kassidel kusiti ummistuse korral. See on eluohtlik seisund, mis vajab kiiret arstiabi.

Põhjuseks võivad olla erinevad haigused:

  • Kusekivid. Enamasti struviidid ja kaltsiumoksalaatkivid (80-90% juhtudest). Kusekivitõbi moodustab umbes 10-15% FLUTDi juhtudest.
  • Bakteriaalsed nakkused on kassidel suhteliselt vähe levinud. Moodustab umbes 5-15% kõigist juhtudest.
  • Kusiti ummistus (sulgus) – valgud, kristallid, bakterid jms. kuhjuvad kusitis ja moodustavad läbimatu korgi. Kusiti võib olla läbimatu ka kusekivi või lihasspasmi tõttu.
  • Anatoomilised defektid – kas kaasasündinud või eluajal omandatud (trauma tagajärjel tekkinud armkude).
  • Kasvaja – esineb harva. Kõige sagedasem on kartsinoom.
  • Idiopaatiline tsüstiit – suurel hulgal (ilmselt umbes 60-70%) FLUTDi juhtudest jääb algpõhjus teadmata. Sellist teadmata põhjusel haigestumist tähistatakse terminiga „idiopaatiline“

FLUTDi puhul tehtavad uuringud:

  • Uriinianalüüs – esmane, väga informatiivne ja hõlpsasti teostatav uuring. Täpsema tulemuse saamiseks tehakse soovitatavalt tsütotsenteesi (otse põiest võetud) teel saadud uriinist.
  • Ultraheliuuring – tehakse põie täitumuse kontrolliks, tuvastamaks põiekive, põieseina paksenemist, kasvajad, hüüviseid jne. Tsütotsentees tehakse tavaliselt ultraheli all.
  • Röntgen – näitab põie täituvust, teatud kusekive, põieseina paksust. Kontrastainega röntgenuuringul saab vaadata kusitit ja põit, diagnoosida teatud tüüpi põiekive, tuvastada kusejuha kitsenemist ja kasvajad.
  • Biopsia - kasvaja kahtluse puhul võib vaja minna biopsiat (koeproovi) kusepõie seinast. Võetakse operatsiooni käigus.

Ravi sõltub algpõhjusest. Oluline on suurendada kassi veetarbimist ja motiveerida teda rohkem urineerima. Haigele loomale tuleks pakkuda märga ja pehmet toitu, näiteks konserve ja anda maitsestatud vett (lisada joogivette näiteks tuunikalakonservi, puljongit jne). Jooma aitab meelitada voolav kraanivesti või kassile mõeldud purskkaev. Lisaks tuleks julgustada kassi kasutama liivakasti (vahetada kasti asukohta, vahetada sageli liiva, paigutada juurde lisakaste), vähendada looma stressi ja hoida tema kaal kontrolli all.

Bakteriaalse põletiku korral kasutatakse raviks antibiootikume, kuid antibiootikumide kasutamine nö igaks juhuks umbmäärase näidustuse, ebakorrektse doosi ja ravikuuri pikkusega teeb kassile karuteene ja soodustab resistentsete mikroobide teket.

Kusekivid kas lahustatakse spetsiaalsete toitude ja toidulisanditega või eemaldatakse kirurgiliselt.

Kusiti ummistus vajab kohest sekkumist. Tavaliselt piisab kusepõie läbiloputamisest, kuid sageli on vajalik paigaldada kusekateeter, mis jääb põide mõneks päevaks. Teatud juhtudel on abi vaid kirurgilisest sekkumisest (uretrostoomia). Sama protseduuri kasutatakse enamasti ka kusiti kitsenemise raviks.

Kasside idiopaatilise tsüstiidi ravi on komplitseeritud, kuna puudub teadaolev haiguse tekkepõhjus. Üha enam räägitakse selle seisundi ja stressi omavahelisest seosest. (Stressi kohta loe SIIT). Sellisel juhul tuleks kasutada stressimaandajaid, muuta kassi tubast elukeskkonda, suurendada kassi veetarbimist ja hoida kassi kehakaal kontrolli all. Kassi stressi põhjuseks võib olla ka halb suhe pererahvaga.

Kusepõiekasvaja ravi on kirurgiline. Kasutatakse ka keemiaravi. Ülioluline on parandada kassi elukvaliteeti ning kasutada valuvaigisteid. Valuvaigistid on näidustatud enamikel FLUTDi juhtudel, sest valulik urineerimine peletab kassi liivakastist eemale, ta hakkab pissimist vältima. Uriin koguneb põide ning seisvas uriinis tekivad kergemini nii kristallid kui ka bakteriaalne põletik, mis omakorda viib kassi seisundi edasisele halvenemisele.

Loe kassi kuseteede probleemide kohta lisa SIIT.