Nõuanded värskele kassiomanikule: kuidas kassipojale uut kodu tutvustada ning viia ta kokku pere teiste loomadega
Kõik soovivad sõbralikku paitamisaldist kassi. Kõik soovivad, aga paljud ei saa. Juba kassipoja valimine on omaette ooper. Teatud tõud on sõbralikumad kui teised. Vanemate iseloom (eriti isakassi oma) mängib rolli; õigeaegne sotsialiseerimine on oluline. Pimedast kuurinurgast kinnipüütud turtsuv kassipoeg, kelle isa on olnud üleküla tuntud kakluskõuts, ei ole parim kandidaat leebeks sülekiisuks, toob MTÜ Teie Loomakliinikud loomaarst Tiina Toomet välja mõned aspektid, mida tasub kassipoja võtmisel tasub arvesse võtta.
Kassi elus on esimesed 4-14 nädalat kriitiline periood – tema personaalsus kujuneb vastavalt kogemustele. Pesakonnakaaslastega ema juures olles õpivad nad mitmeid oskusi – hammustama, kraapima, kuidas kasutada hambaid ja küüsi ning kõikvõimalikke teisi motoorseid ja sotsiaalseid oskusi. Kui kassipoeg tuua uude kodusse liiga vara, siis võivad tekkida sellised käitumisprobleemid nagu üksindusahistus, kontrollimatu lutsimine või närimine ja kehv liivakasti kasutamine. Tal võib olla raske kohaneda uue koduga ja suhelda teiste kassidega, sest pole olnud võimalust seda korralikult õppida.
Enamasti tulevad kassipojad uude koju 8-9 nädalaselt. See tähendab, et parim sotsialiseerimisaeg on juba läbi, kuid sellest hoolimata saab õige suhtumise ja käitumisega palju ära teha. Kass peab õppima inimest usaldama. Siit ka esimene reegel – ei tohi hirmutada ega karistada. Võõrad (ka lapsed) ei tohi tormata kassipoega hellitama. Talle võib see väga hirmutav tunduda. Kassil peab olema võimalus ise ligineda ja inimest uudistada. Maiustused ja mäng võivad esmatutvuse meeldivamaks muuta.
Vastutustundlikud kasvatajad sotsialiseerivad äraantavaid kassipoegi. Sellised kassipojad, kellega on tegeletud ja kes on saanud erinevaid kogemusi, tunnevad end võõraste juuresolekul mugavalt ning lubavad katsuda ning sülle võtta. Nad ei ehmata uute helide (näiteks käte plaksutamine) peale ja koguvad end kiiresti.
Metsikut kassi on väga keeruline sotsialiseerida kui alustame sellega alles peale 10ndat nädalat. Kui aga kass on üles kasvanud suures aktiivses kodus, kus on palju lapsi, teisi lemmikloomi ja sageli külalisi, siis ta aktsepteerib võõraid ka vanemas eas. Üksiku inimese vaikses kodus kasvanud kass reageerib enamasti hirmu või agressiivsusega, kui talle pöörab tähelepanu või veel hullem, püüab katsuda võõras inimene.
Kuidas kassipoega sotsialiseerida?
Kui tahame kassipoega sotsialiseerida nii, et ta tunneks end vaba ja õnnelikuna, siis peab andma talle palju varajases eas võimalusi erinevate inimeste, loomade ja esemetega kokku puutuda. Enamik kassipoegi ei karda võõraid ja uued kogemused on neile huvitavad. Aga kui kassipojal on hirmutavaid kogemusi, siis võib hirm jääda püsima terveks eluks. Kui tundub, et kassipoeg on võõraste juuresolekul hirmunud, siis ei peaks talle mingit tähelepanu pöörama. Võõrad ei tohi kassile läheneda, vaid tuleb oodata, et kass ise ligineks. Maiustustest ja mänguasjast võib abi olla. Mõni kass on nii hirmunud, et kaotab ka huvi maiustuste vastu. Sellist kassi peaks söötma teises toas, aga ainult siis, kui keegi võõras majas on. Nii õpib ta seostama võõraid inimesi millegi väga meeldivaga.
Sotsialiseerimisel tuleks kass kokku viia:
1. Võõraste inimestega
2. Koertega. Sõbralik koer, kes kassile viga ei tee. Kassil peab olema alati põgenemisvõimalus.
3. Helidega. Erinevad majapidamismasinad nagu blender, TV, tolmuimeja jms millega tal tuleb elus kokku puutuda.
4. Katsumisega. Hell käsitlemine avaldab mõju ka kassipoegade arengule. Need, keda on iga päev paitatud ja puudutatud arenevad kiiremini (avavad varem silmad, avastavad energilisemalt ümbrust, kardavad vähem võõraid inimesi, asju ja olukordi tulevases elus)
5. Mänguga (erinevad mänguasjad)
6. Erineva ümbrusega nagu näiteks pinnas (vaip, muru, linoleum, tsement jne), peidupaigad (karbid, paberkotid). Tutvustada kraapimisposti.
Kui on võimalus lasta kassil väljas käia, harjuta teda lühikeste õuesviibimistega. Ära jäta teda üksi välja.
Kassile tuleb õpetada, et kätega ei mängita.
Kõike mõõdukalt, kassi ei maksaks ka üle sotsialiseerida.
Paljudes maades on populaarsed kasside „lasteaia grupid“, kus kass saab kohtuda teiste kassipoegadega, õppida vajalikke oskusi nagu kraapimispuu kasutamine, harjutada trikke, tutvuda erinevate inimestega. Omanik aga õpib lugema oma kassi kehakeelt ning suhtlema oma kassiga. Ka vanemat kassi saab sotsialiseerida, aga see võtab rohkem aega. Ja on häbelikke kasse, kes võivad leppida paari inimesega, aga kes ei hakka end kunagi hästi tundma paljude võõraste hulgas.
Loomade omavaheline tutvustamine
Ka teiste loomadega tutvumine peab olema aeglane, kassile sobivas tempos. Kassid võivad elada grupina koos, aga nad ei vaja seda. Kassipojad saavad enamasti omavahel hästi hakkama. Vanemas eas tahavad aga rohkem omaette olla. Osad kassid säilitavad kogu oma elu kassipojale omase käitumise: on mängualtid ja tulevad hästi toime teiste kassidega. Sellised sobivad grupis elama.
Kaklemine domineerimise pärast on väga harv. Pigem käib võitlus territooriumi pärast. Kassid ei armasta vastasseisu ja püüavad seda vältida. Vabalt liikuvad kassid jagavad sageli territooriumi nii, et nende rajad kattuvad, aga üks kass lihtsalt ootab kuni teine rajalt kõrvale astub, mitte ei lähe oma "õigust" maksma panema. Kui vastaseisust tõesti pääsu ei ole, siis sageli piirdub see vaid häälitsemise, aga mitte tegeliku võitlusega.
Järgnevalt loe täpsemaid nõuandeid, kuidas sotsialiseerida kassi teise kassiga ja kuidas kassi esimest korda koeraga kokku viia.
Kõige keerulisem on tutvustada omavahel kaht kassi. Seda just eri kodudes kasvanud täiskasvanud kasside puhul. Veidi kergem on olukord, kui täiskasvanud kassi koju tuuakse kassilaps. Vana kass ei tunne end sel juhul nii ohustatuna, sest kassipoeg ei kõiguta tema autoriteeti. Kassid saavadki kõige paremini läbi, kui nad ei pea omaniku tähelepanu, toidu, magamisaseme või liivakasti pärast omavahel võistlema.
Uus kass panna kinnisesse tuppa, kus käiakse temaga suhtlemas ja teda silitamas. Kohe pärast seda sama käega vana kassi silitades tutvustame neid lõhna kaudu. Veidi aja pärast võiks viia vana kassi mõnda teise ruumi ja lasta uuel elamises ringi käia.
Nädala jooksul võiks neid niiviisi ükshaaval samadesse ruumidesse lasta. Esimene silmside loomine võiks toimuda nii, et uus kass on korvis või puuris kõrgema koha peal. Vanal kassil on nüüd soovi korral võimalus ligineda. Väike sisin ja jõllitamine kuulub asja juurde, aga selle peab lõpetama enne, kui asi ülekäte läheb. Maiuspaladega võib mõlemat meelitada, kuid stressis kass tavaliselt toidust ei hooli. Kui söök neid siiski huvitab, siis võib alustada nende toitmist kõrvuti, üks kass puuris. Kui tundub, et kassid võiks kokku lasta, siis tuleks seda teha ruumis, kus mõlemal on võimalus põgeneda. Isegi kui otseseks agressiooniks ei lähe, võib kuluda veel nädalaid, enne kui kassid õpivad teineteist aktsepteerima.
Koera ja kassi tutvustamisel peab viimasele alati põgenemistee jätma (kõrgem koht või kitsas läbipääs, kuhu koer ei pääse) või siis olgu esmakohtumisel kass hoopis kandepuuris, kusagil kõrgemal, ja koer tooge rihma otsas korraks tuppa. Lubage tal puuri nuuskida, pange istuma, andke mõlemale maiust ja ongi esimeseks korraks kõik.
Võib alustada ka kaugemalt, silitada vaheldumisi koera ja kassi, kes asuvad eri tubades, või anda neile nuusutada teineteise tekke-patju. Kui puuritutvuse juures jäävad loomad rahulikuks, võib kassi välja lasta, kuid koera tuleks hoida rihma otsas, mitte lasta tal kassi juurde tormata. Kass peab ise otsustama, kas ta tahab lähemale tulla või ei. Kui seegi läheb hästi, siis võib proovida rihmata. Valvsus pole paha, sest kui kass teeb ootamatu liigutuse, siis on tema poole sööstmine koera loomulik käitumine. Täiskasvanud kass võtab kutsika vastu üsna rahulikult, kui vaid jälgida, et üliaktiivne koer kassi liialt ei tüüta ega mööda maja taga ei aja. Tüdinenud kass võib lõpuks küüned käiku lasta ja koera silmadele viga teha. Enesekindel kass ei lase end muidugi provotseerida, äigab korra pehme käpaga ja suhted ongi paigas.
Kasse peetakse raskesti õpetatavateks. Seda seepärast, et inimene tahab kassi õpetada nagu koera.
