Hea küsimus: kas lemmikloom peres mõjutab lapse tervist?
Selleks, et selgitada lemmikloomade positiivset mõju laste tervisele, viisid Soome teadlased läbi teadusuuringu, mille tulemusest selgus, et beebidel, kes puutuvad regulaarselt kokku kassi või koeraga, on väiksem risk nakatuda ülemiste hingamisteede infektsioonidesse, kui neil beebidel, kellel loomadega kontakt puudub.
Lapsevanematele, kes kardavad, et looma ja lapse otsene kokkupuude ei ole lapse tervisele hea, ütlevad teadlased, et vastupidiselt levinud arvamusele tuleks väikelaste puhul steriilset elukeskkonda vältida, kuna see takistab immuunsüsteemi kohanemist paljude väliskeskkonnas levivate bakteritega.
Koduloomad aitavad vähendada beebidel riski haigestuda allergiatesse või hingamisteede viirustesse, mis teadlaste arvates võivad olla üheks astma tekke eelsoodumuseks.
Niisiis, kuidas loomad kaitsevad haiguste vastu? Mehhanism ole teadlastele täpselt selge, kuid nad oletavad, et lastel, kes puutuvad kokku loomakarvade ja loomade poolt õuest tuppa kantava mustuse ja mikroobidega on immuunsüsteem tugevam, sest kokkupuude erinevate mikroobidega õpetab beebide immuunsüsteemi varakult välja töötama kaitset levinumate allergeenide ja bakterirünnakute vastu.
“Me arvame, et kokkupuude loomadega on väikelapse immuunsüsteemi väljakujunemisele positiivse mõjuga ja aitab lapse organismil mikroobidega võitluseks paremini ette valmistuda,” sõnas Dr. Eija Bergroth, Kuopio ülikooli haigla lastearst ja uuringu läbiviija.
Bergroth ja tema kolleegid püstitasid hüpoteesi, mille kohaselt võib varases lapsepõlves kokkupuude loomadega aidata laste organismil kaitsta end allergiate või astma eest ja selgitab, miks mõned väikelapsed ei nakatu kergesti külmetushaigustesse kui teised.
Uuringu teostamiseks jälgisid uuringu läbiviijad 397 last, kes olid sündinud Soomes aastatel 2002 kuni 2005. Vanematel paluti laste esimesel eluaastal pidada päevikuid, kuhu neil tuli teha sissekandeid lapsel külmetusnähtuste esinemise kohta nagu köhimine, nohune nina ja kõrvainfektsioonid. Samuti märkisid nad üles need korrad, millal lastele oli arsti poolt antibiootikume välja kirjutatud.
Uuringu tulemused näitasid, et beebidel, kes jagasid kasvukeskkonda kas koera või kassiga, oli 44% väiksem tõenäosus kõrvainfektsioonide tekkeks ja 29% väiksem tõenäosus antibiootikumide võtmise vajaduseks, kui neil väikelastel, kes kasvasid kodudes, kus lemmikloomi polnud.
Kõige paremad tervisenäitajad olid lastel, kelle peres kasvas ka koer. Nendes peredes kasvanud beebidest oli 31% tervemad võrreldes beebidega, kelle peres koera polnud. Kassiomanike laste seas oli see protsent väiksem - nende lapsed olid 6% tõenäosusega tervemad kui nende perede lapsed, kellel polnud kassi.
Teadlaste hinnangul oli paljutõotav fakt, et loomadega koos kasvanud laste seas oli vähem neid, kes vajasid hingamisteede infektsioonide raviks antibiootikume. Tänapäeval on antibiootikumide ülekasutamine suur probleem, kuna loob võimalusi antibiootikumiresistentsete bakterite arenguks, tehes võitluse bakteritega raskemaks.
Teadlased rõhutavad, et laste ja loomade kokkuviimisel on oluline ajastus. Senised uurimistöö tulemused on näidanud, et kõige efektiivsem oleks seda teha võimalikult varajases lapseas, sest nii väheneb risk astma ja allergiate tekkeks. Esimesel eluaastal laste immuunsüsteem alles õpib ära tundma häid ja halbu mikroobe ja varajane kokkupuude erinevate loomade poolt tuppa kantavate mikroobidega aitab immuunsüsteemi "treenida".
Ehkki lemmikloomadega kodu jagavad lapsed on tervemad, selgus Bergrothi uurimusest siiski huvitav tõsisasi: kõige parema tervisega olid need lapsed, kes ei olnud lemmikloomadega pidevalt koos. Näiteks neil lastel, kelle pere koerad veetsid toas vähem kui kuus tundi, oli vähem infektsioone, kui neil lastel, kelle pere koerad väljas väga ei käinud. See tähelepanek viitab sellele, et väikelaste immuussüsteemile mõjub positiivselt koosolemine loomadega, kes käivad sageli õues ja toovad sealt kaasa ka mikroobe.
Kuid vaatamata headele uudistele, pole nüüd kõigil lapsevanematel tõtata looma võtma. Esiteks neil lastel kellel on tõsine eelsoodumus astma või allergiate tekkeks, võib elu loomaga sümptomeid hoopis süvendada.
Bergroth toob samuti välja, asulates ja külades levivad bakterid erinevad nendest bakteritest, mis levivad linnades, kus prügikastid ja solgikaevud võivad olla kahjulike bakterite kogunemiskohtadeks.
Lõpetuseks rõhutab Bergroth, et lapsevanemal ole vaja hakata koju looma võtma selleks, et kaitsta last külmetuse eest, kuid samuti ei peaks lapsevanemad muretsema ja püüdma pere koerast või kassist lahti saada, kartes, et loom väikelapsele baktereid levitab.
