Teadlased usuvad, et on viimaks lahendanud mõistatuse, miks flamingod sellises pealtnäha väsitavas poosis pidevalt seisavad. Tuleb välja, et ühel jalal seismine on nende jaoks mugavam kui kahel jalal seismine. Nii säilitavad nad rohkem energiat kui kahel jalal seistes.

Inglise teadlaste sõnul on flamingodel omanäoline võime, fikseerida jalg paika, kui see sirge on. See tähendab, et kui lind jala sirgeks lükkab, siis ei pea ta tasakaalu hoidmiseks ning püsti püsimiseks enam lihastega eraldi tööd tegema.

Kui teadlased flamingo korjust uurisid, leidsid nad, et kahel jalal seismine on flamingo jaoks energiakulukam kui ühel jalal seismine. Teadlased proovisid linnu kahel jalal püsti seisma panna, kuid avastasid imekombel, et kahel jalal seistes ei suutnud lind sellist poosi hoida nagu ühel jalal seistes. Nad jõudsid järeldusele, et kahel jalal seismine on linnule keerukam kui ühel jalal seismine. Kahel jalal seismine ja tasakaalu hoidmine nõuab ka lihastelt tööd.

Seejärel uurisid teadlased kaheksa noore ja elujõulise Atlanta loomaaia flamingo käitumist ja tasakaaluvõimet. Nad panid linnud kaalu meenutava aluse peale seisma ning jäid ootama, kuni nad magama jäid. Linde jälgides avastasid nad, et passiivses seisundis kõikusid flamingod ühe jala peal palju vähem. Kui nad magasid, siis oli nende kehahoiak lausa seitse korda stabiilsem kui ärkvelolekus.

Biology Lettersi ajakirjas avalikustatud uuringu tulemused näitavad, et keha toestusel ja tasakaalu hoidmisel tuginevad flamingod pigem passiivsele mehhanismile, mitte aktiivsele, mis lihastööd ja jõudu nõuab.

See tundub ebaintuitiivne, sest meile, kui inimestele, tundub ühel jalal seismine ja tasakaalu hoidmine üsna keeruline. See nõuab energiat, tasakaalu ja enesekontrolli. Kuid kuna flamingod kasutavad oma jalgu pigem pikaajaliseks seismiseks kui ringi jooksmiseks, siis nende jaoks säästab selline viis rohkem energiat.

Allikas: iflscience.com