TASUB TEADA: kevadised ohud aias, mis võivad lemmikloomadele saatuslikuks saada

 (2)
TASUB TEADA: kevadised ohud aias, mis võivad lemmikloomadele saatuslikuks saada
Foto: MorgueFile

Lõpuks ometi paistab päike soojemalt ja loodus ärkab uuesti. See ilus aeg võib lemmikloomadele tuua kaasa mitmeid ohte, alates pisivigastustest kuni tõsise tervisekahjustuseni. Kevadistest ohudest kirjutab MTÜ Teie Loomakliinikud loomaarst dr Inessa Zaitseva.

Sügise ja talve jooksul on maapinnale tekkinud palju prahti ja selle hulgas võib olla ka klaasikilde, katkiseid servadega pudeleid ja muid teravaid asju. Käpapadjandi haavad ei ole üldjuhul eluohtlikud, kuid verejooks võib olla tugev.

Esmaabiks tuleks haava desovahendiga töödelda. Selleks tuleb valida alkoholi mittesisaldav preparaat, näiteks kloorheksadiini lahus, aga ka lillateravesi sobib hästi. Verevoolu peatamiseks saab kasutada ajutist rõhksidet ja vajaduse korral pöörduda loomakliinikusse. Ohu märgiks on see, kui verevool on tugev ja pulseeriv. Tõsisemad haavad, näiteks kõõluse vigastus, vajavad kirurgilist abi. Tuleb jälgida, et koer haava ei lakuks ja kaks korda päevas tuleb haava puhastada. 

Kui loomal on õietolmuallergia

Kevad on õitsemise aeg ja loomadel, kellel on õietolmuallergia, algab raske ja vaevarikas periood. Tänavune kevad saabus vara ja puude õietolmu tuvastati õhus märtsi esimeses pooles.

Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini silmade, kõrvade ja naha reaktsioonina. Pisaravool, silmade punetus ja sügelemine, punetav ja sügelev lööve kõrvalestadel, kõhu ja kaenla all - need on esimesed allergia sümptomid. Sümptomite ilmnedes võiks looma pesta, et allergeen naha pealt eemaldada. Juhul, kui probleem süveneb ja tekib naha- ja/või kõrvapõletik, peab loomaarstiga konsulteerima. Õietolmuallergiat saab kindlaks määrata ja vajaduse korral alustada immuunravi.

Seotud lood:

Mida teha rästikuhammustuse puhul?

Soojad ilmad on meelitanud ka roomajad välja päikest nautima. Rästik on ainuke mürgine madu Eestis. Tema on ohtlik nii inimestele kui ka loomadele. Harva surmav aga tema mürk häirib vereringeelundite tööd ja vere hüübimist. Kahjuks, ei möödu ühtki kevadet, et kliinikusse ei toodaks rästikuhammustusega patsiente. Hammustuskohal on tavaliselt näha kahte väikest, teineteisest umbes 5 millimeetri kaugusel asetsevat hambajälge. Enamasti tekib hammustuskoha piirkonnas kiiresti valulik turse, verevalumid, villid. Raskemal juhul kaasneb üldine nõrkus, külmavärinad, hingamisraskused ja krambid. Võimalik on ka anafülaktiline šokk, mis on eluohtlik. Esimesed sümptomid võivad tekkida 5 minuti jooksul.

Peale hammustust peaks üritama looma rahustada ning mitte lubama ilma äärmise vajaduseta liikuda. Hammustuskohale võib asetada kuiva, puhta, võimalusel külma sideme. Kuna vastumürki ei ole, siis loomaarst teostab sümptomaatilist ravi ning uuem veterinaarkirjandus ei soovita enam kasutada glükokortikoide.

Ohud aias 

Soojade ilmade saabudes algavad ka kevadised aiatööd. Üha rohkem kasutatakse koduaias kõikvõimalikke mürke. Mürgitatakse tigusid, sipelgaid, putukaid ja närilisi. Peale selle lisatakse basseini- või purskkaevuveele keemilisi ühendeid, mis hoiavad vetikate ja muu orgaanilise materjali kasvu kontrolli all. Kõik need vahendid võivad allaneelamisel tekitada tõsisemat mürgitust.

Putukamürgid sisaldavad karbamaate ja organofosfaate. Mürgistus tekib umbes paari tunniga ja ilmneb ilastamise, värinate, nõrkuse, kõrgenenud kehatemperatuuri ja kusepidamatusena. Võib tekkida kollaps, hingamisseiskus, krambid ja kooma.

Teomürgid sisaldavad metaldehüüdi ehk kuivpiiritust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsiooni kohaselt on tegemist II klassi mürgiga. Erinevatel loomaliikidel on surmavaks doosiks 100-300 mg/kg. 4,5-kilone koer võib saada mürgistuse juba teelusikatäiest segust.

Põhiliselt esinevad närvinähud nagu lihaste värinad ja tõmblused, koordinatsioonihäired ning naha ülitundlikkus. Esineb ka ilastamist, oksendamist, kõhulahtisust ja krampe. 

Rottide hävitamiseks kasutatakse tänapäeval rohkem mürki kui lõkse. Mürk põhjustab koerte ja kasside organismis probleeme vere hüübivusega. Mürgistuse sümptomid ilmnevad paari tunni jooksul: tekib limaskestade kahvatus, aneemia, ninaverejooks, väljaheited on verised võib esineda äkiline kokkukukkumine.

Loe veel

Väetised (enamasti sisaldavad nitrogeeni, fosforit ja kaaliumi) on üldiselt vähetoksilised. Allaneelamisel võivad need 2-10 tunni jooksul põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu, uimasust, samuti ka värisemist, koonu paistetust, nõgeselöövet ja jäsemete jäikust.

Kõikide nende mürgituste puhul kasutatakse sümptomaatilist ehk tunnustepõhist ravi. Spetsiaalseid vastumürke ei ole. Võib anda aktiivsütt suu kaudu, aga kogused on suured (1 tablett kg kohta). 10 kg koer peaks saama 10 tabletti. Mürk tuleb nahalt maha pesta, jälgida kehatemperatuuri seda vajadusel alandades. Kodused vahendid raviks ei aita, seetõttu tuleb kohe loomakliinikusse pöörduda.

Loomi võivad ohustada ka mitmed aiataimed. Õnneks suurem osa loomadest taipad ohtlikest taimedest eemale hoida ja ei näri ega söö neid. Peenral on mürgised krookused, sügiskrookused, nartsissid, hüatsindid ja hüatsindilaadsed, rododendronid, alpikannid ja liiliad. Kõik need taimed põhjustavad süljevoolu, isutust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. 

Ei tasu ka unustada, et kevade saabumisega algab aktiivne grillihooaeg. Tuleb meeles pidada, et koerale ei tohi anda rasvaseid, soolaseid, ja vürtsikaid toite. Ettevaatlik tasub olla peenikeste kontidega, eriti linnu- küülikuluudega. Kindlasti peab kontrollima toidukoguseid. Koerad võivad korraga süüa palju, aga see ei pruugi olla nende tervisele hea.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare