VEGANLUSE OHUD: Millega riskib peremees, kui tahab oma lemmikloomast taimetoitlast teha?

 (4)
Koer - Estrellest Yahoo, hüüdnimega Google ja kass Maxi.
Foto: Sven Arbet

Viimasel ajal on olnud rohkelt juttu inimeste veganlusest, mis on üle kandunud ka lemmikloomadele. Vastutustundlikud loomaomanikud aga peaksid enne lemmiklooma taimetoitluse alustamist väga põhjalikult endale selgeks tegema koerte/kasside normaalse füsioloogilise toitainete vajaduse, kirjutab MTÜ Teie Loomakliinikud loomaarst dr Ingrid Hang.

Lemmikloomade toitu ja toitmist reguleerivad teatud institutsioonid (AAFCO-Association of American Feed Control Officials; NRC-The National Research Council), mis koostöös teadlaste ja oma eriala spetsialistidega on kindlaks määranud eluks vajalike toitainete (valk, süsivesikud, rasv, vitamiinid) miinimum- ja maksimumnormid toidus, vastavalt looma vanusele/eluetapile/aktiivsusele (kutsikas, täiskasvanud, imetav loom).

Kui lemmikule antakse vastavalt eelpoolnimetatud organisatsioonide soovituste kohaselt kõrgekvaliteedilist, täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, siis üldjuhul ei esine toitmisest tingitud tervisehäireid. Küll aga tulevad viimased meie lemmikuid kimbutama, kui antakse pikema aja jooksul tasakaalustamata (kodu)toitu (liigselt või liiga vähe valku, süsivesikuid või rasvu), kui kassidele antakse koeratoitu või kui lemmikloomadele söödetakse teatud inimestele mõeldud toiduaineid (sibul, avokaado, pähklid, rosinad, küüslauk, šokolaad jne).

LOE VEEL: Minisiga - tark, ent nõudlik lemmik

Seotud lood:

Lemmikloom vajab tasakaalustatud toitu

Täisväärtuslik ja tasakaalustatud toit koertele/kassidele sisaldab õiges koguses valku (eriti loomseid!), süsivesikuid, rasvu (eriti loomseid!) ja vitamiine. Süsivesikud ja rasvad muudetakse väga kergesti energiaks, mida meie lemmikud vajavad elutegevuseks. Valku aga on vaja põhiliselt kasvamiseks ja erinevate füsioloogiliste funktsioonide säilitamiseks. Valk on otsene asendamatute aminohapete (nt. arginiin, histidiin, lisaks tauriin kassidel) ja lämmastiku allikaks, millest viimast on vaja erinevate eluks vajalike ainete sünteesimiseks. Tasub teada, et kassid ja koerad on erinevad oma toitainete vajaduse poolest. Koerad vajavad oma toidus valku oluliselt vähem võrreldes kassidega, aga see ei tähenda, et neile ei peaks üldse loomset valguallikat pakkuma. Tõsi, koerad suudavad teatud aja tõsisemate tervisehädadeta elus püsida ka ilma valguta, mida aga ei saa öelda kasside kohta. Kassidel on eluliselt tähtis saada toiduga, just loomsest valgust ja rasvast, kätte piisavalt järgnevaid aineid, mida nende organism ise ei suuda sünteesida: A-vitamiini, arahhidoonhapet, tauriini, arginiini ja teatud B-rühma vitamiine.

Valguvajadus, nagu ka süsivesiku-ja rasvavajadus toidus, sõltub looma vanusest, aktiivsusest, eluperioodist, tervislikust seisundist jne. Noored ja kasvavad koerad/kassid on eriti tundlikud loomse valgu- ja rasvasisalduse suhtes. Kassidel võib tauriini (saadakse ainult loomsest valgust!) puudusel tekkida silma võrkkesta taandareng, mille tulemuseks on pöördumatu pimedaksjäämine ning dilatatiivne kardiomüopaatia (südamepuudulikkuse üks vorme).

LOE VEEL: Mis on koerte kennelköha ja kuidas seda ära tunda?

Kassid on lihasööjad

Lisaks suuremale valguvajadusele on kassidel ka suurem rasvavajadus. Eriti on vaja loomset rasva, millest saadakse eluks vajalikku arahhidoonhapet ja mida kasutatakse adekvaatse põletiku reaktsiooni tekkeks. Samuti aitab antud rasvhape reguleerida naha uuenemist ning on vajalik normaalseks vere hüübimiseks, mao-sooletrakti ja sigimisorganite funktsioneerimiseks. Kassidel puudub süsivesikute kiireks lõhustumiseks vajalik ensüüm glükokinaas. Küll aga suudavad kassid sünteesida ensüümi heksakinaas, mis aitab seedida vaid piisavalt töödeldud süsivesikuid. Teisisõnu on kassid kohustuslikus korras lihasööjad, sest nad vajavad oma elutegevuseks aineid, mida saavad vaid loomsetest kudedest.

Loe veel

Enamus kommertstoidud sisaldavad nii taimset kui ka loomset valku, mille seeduvus on 75 – 90%. Toidu seeduvus, omastatavus ja valgu bioloogiline väärtus on väga tähtsad näitajad toidu kohta. Mida kõrgem on seeduvus, seda paremini on toitaine omastatav. Mida suurem on valgu bioloogiline väärtus, seda rohkem antud valguallikas sisaldab asendamatuid aminohappeid. Tähelepanuväärne on, et taimse valgu seeduvus ja bioloogiline väärtus on kordades madalamad võrreldes loomse valguga. Näiteks kanamunal on kõige kõrgem bioloogiline väärtus ja seeduvus (100%), järgnevad liha ja lihasaadused, ning viimasel kohal on taimsed produktid. Kui lemmiku toit ei sisalda piisavalt rasvu ja süsivesikuid, kasutatakse toidus energia saamiseks valk ära vähemefektiivselt ning seega ei jagu valku, et organism saaks kasvada ja sünteesida eluks vajalikke aineid. Samuti vähene kogus kõrge bioloogilise väärtusega valku võib põhjustada valgupuudusest tingitud vaevuseid: aeglustunud kasv noortel loomadel, kehvveresus ehk aneemia, kaalukadu, lihaste kõhetumine, tuhm karvkate, isutus, sigimisprobleemid, soolestiku bakterite ja parasiitide püsiv invasioon, ebapiisav immuunsuse teke vaktsineeritud haiguste suhtes, ebapiisav allumine ravile erinevate haiguste korral.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et pikemaaegsel veganlusel on päris tõsised tagajärjed nii koertel kui kassidel, mistõttu ei soovita seda mitte ühelegi koerale/kassile. See aga ei tähenda, et aeg-ajalt ei võiks koerale anda porgandit närimiseks. Soovitan alati pöörduda loomaarsti poole, kes aitab valida neljajalgsele sõbrale õige toidu, mis vastab tema vajadustele igas olukorras, tervena või haigena.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare