„Külmade ilmade saabumisega hakkab ELSile laekuma ka järjest rohkem teateid loomade kohta, kelle heaolu ei ole külmaga tagatud. Teated puudutavad sageli koeri, kes elavad õues, aga kelle puudub kuut või see ei taga sooja varjualust. Samuti kasside kohta, kes sageli hulguvad või kuskil õues elavad,“ kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Margit Midro ja lisas, „Sageli kipuvad seesugused loomapidajad eeldama, et lemmik talub igasugust külma ja seetõttu ei ole tal palju vaja, et sooja saada.“

Koeral on külm

Tegelikult ei talu kõik loomad külma paremini kui inimesed. Koera külmataluvus sõltub tema karvkattest, tõust, suurusest, vanusest ja tervislikust seisundist. Samuti sellest, kas tegu on koeraga, kes viibib enamuse päevast õues või toas. Suured, tiheda ja pika karvaga koerad taluvad külma paremini, kui näiteks väikesed või lühikese karvaga koerad. Kasside jaoks on sageli külm juba siis, kui temperatuur langeb alla seitsme kraadi. Need, kellel on paksem kasukas suudavad enda kehatemperatuuri säilitada üsna pikalt, kuid see ei tähenda, et neil külm ei hakkaks.

Kuidas tunda ära, et loomal on külm:

  • Tal on halb enesetunne, loidus;

  • Väriseb ja kõnnib aeglaselt;

  • Üritab hoida ennast sinu vastas;

  • Külmad kõrvad ja käpad.

Külm ei tekita lemmikul üksnes ebamugavust vaid see võib kahjustada ka tema tervist. Isegi loomad võivad külmetuda ja jääda tõsiselt haigeks. Juba null kraadi korral tasub oma looma jälgida. Kassi tasuks miinuskraadide korral hoida toas.

Õues peetava koera kuut tuleks enne talvekülmasid üle vaadata. See ei tohiks läbi lasta tuult ning peab suutma tagada kuiva ja sooja aseme. Selleks peab kuut vastama koera suurusele, olema soojustatud, põhi maapinnast kõrgemal ja lisaks kuudis allapanu nt puupõhk. Samuti võiks kuut olla kahe osaline - esik ja tuba. Kuudi ukse ees võiks olla ka kate, mis tuult otse sisse ei lase puhuda. Koeraga jalutama minnes võiks lühema karvaga lemmikule midagi selga panna ja jalutuskäigud tasuks hoida mõistliku pikkusega.