Koeri juhendab ja neil hoiab silma peal kogenud treener Aili Kivinurm. „Praegu on väliveekogudes ju ujumine enamikele koertele mõeldamatu, kuigi on ka neid, kes käivad jões või järves. Teeme trenni olenevalt koerast – mul käis üks siin ka üks labrador, kes eelnevalt on teinud veesporti. Temaga me tegime harjutusi,“ selgitas ta. „Samas mõned tulevad lihtsalt ujuma, kuna see on füüsisele niivõrd hea, see ei koorma ka vanade koertel liigeseid. Ujumine on eriti kasulik neile koertele, kes ei saa väga palju ja pikalt kõndida.“

Juhendaja abiga saavad koerad selga vestid ning käivad nii enne kui pärast veeprotseduuri duši all. Ta tunnistas, et nagu inimesed, on ka koerad erinevad – mõned neist kardavad ka külma või sügavust. „Mul on kogemus ühe raske düsplaasiaga koeraga, kes muidu ei ujunud, aga kui panime talle vesti selga, siis ta avastas, et ujumine on väga meeldiv tegevus. Tema jaoks oli ujumine nagu päästerõngas – ta sai oma liikumisvajaduse rahuldatud,“ rääkis ta.

Nufnufi asutajal Aivar Roobil on julgustav kogemus ka oma taksiga, keda tabas sellele tõule omane mure –pikast selgroost tingitud tagakehahalvatus. 14 kuuga tõusis koer taas jalule ning suur roll selles oli just ujumistreeningutel.

Edaspidi ongi plaanis teha koostööd loomaarstide ja füsioterapeutidega, et trauma või haiguse tagajärjel liikumisvõimega hädas olevad koerad vee abil tugevamaks turgutada. Samas võib ujumine koera jaoks olla ka lihtsalt lõbus ja põnev ajaveetmisviis: „Siin on hea soe vesi, ei ole segavaid hääli, teisi loomi ega linde või laineid, nagu võib juhtuda looduses. Ka see koer, kes muidu vett pelgab, saab siit uue kogemuse, et vesi on fun!“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena