Teade sellest, et noor koer on jõhkral moel tapetud, jõudis Eestimaa loomakaitse liiduni nädalavahetusel. Teataja väitis, et ühel naisel oli äsja aastaseks saanud koer Sämmi, kelle kasvatamisega naine jänni jäi ning koerake sai nautida vabakasvatust.

„Puberteedieas koerapoiss kippus aeg-ajalt jooksu panema ning uitas Hargla vahel ringi. See ei meeldinud naise maja lähedal elavatele inimestele, kes kaebasid naise ja koera peale mitmeid kordi. Koer hüppas üles ja ei kuulanud sõna, vahel kippus mänguhoos ka naksama,“ kirjeldas liit ühismeedias.

Kui perenaisel koera krutskitest mõõt täis sai, proovis ta Sämmile uut omanikku leida Facebooki kaudu ning pöördus ka omavalitsuse ja varjupaiga poole, samuti oli ta abi otsinud mitmest loomaabiorganisatsioonist. Kuid lahendust ei leitud. Nii rääkis ta probleemist kahele tuttavale, kellel tekkis koerast vabanemiseks oma plaan.

Eestimaa loomakaitse liidu väitel oli tegu alkoholilembeste inimestega, kellele lubati koera eest 15 eurot. Kuigi liidul on olemas salvestused telefonikõnedest, mida hiljem peeti nii koera omanikuga kui väidetava tapjaga, lahknevad seletused ega ole lõpuni selge, kas raha pakuti koera ära viimise või tapmise eest.

Kui Sämmi perenaine raha lahti vahetamast naasis, koera enam ei olnud. Ta olla tahtnud viimast korda loomale pai teha, ent seepeale hakanud õuel toimetavatel meestel kiire. Neist maha jäänud verejälgi märkas naine alles hiljem. Pealtnägija rääkis talle, et koer oli enne tapmist rehaga veriseks pekstud, seejärel lastud talle sportpüstolist kaks korda pähe. Sämmi laip olla viidud tapja kodu lähedale metsa ja maha maetud.

Nädalavahetusel tapetud koer Sämmi

„Ma aitasin inimest,“ kostis koera tapmises süüdistatav mees telefonikõnes loomakaitse liidule. „Hävitasin ta ära umbes nii, nagu üks loomaarst mulle õpetas. Kõige kiirem ja valutum on ajusurm!“ Kui loomakaitsja püüdis täpsustada, kuidas ajusurm saabus, küsis mees: „Kas tahate enda nahal järele proovida?“ Looma tapmist ta telefonikõnes eitada ei proovinudki. (Kõnede salvestusi saab kuulata ELL Facebooki lehel).

Sämmi perenaine tegi politseile avalduse ja sama lubab teha ka Eestimaa loomakaitse liit. „Sämmit see kõik tagasi ei too, kuid paneme roosad prillid pähe ja loodame, et politsei siiski menetleb seda kui kriminaalset kuritegevust täie tõsidusega ning Sämmi tapjaid karistatakse nii rangelt, kui seadus seda võimaldab,“ kirjutas liit ühismeedias.

Sama perenaisega on tegemist olnud ka teistel MTÜdel. Näiteks kinnitas MTÜ Aita Mind Koju perenaine Irmeli Grönberg, et mõni aeg tagasi soovis too tema varjupaigast üht kindlat koera. „Jutt oli ilus aga sisetunne ei olnud nõus. Õnneks -sest muul juhul ei kirjutaks ma täna kodus köögilaua taga seda postitust. Ainuüksi mõte, et koer on oma teada omas kodus, mis on tema turvakoht, rebitakse ta välja, pekstakse ja alles siis tapetakse ... mõistus keeldub!“ nentis ta.

Nädalavahetusel tapetud koer Sämmi

Eesti loomakaitse selts (tegemist on teise organisatsiooni, mitte loomakaitse liiduga - toim) teatas täna hommikul, et ka nende poole oli Sämmi perenaine varem pöördunud. Nad selgitasid omalt poolt:

„ Leppisime omanikuga kokku, et palub kõigepealt abi omavalituselt ja kui ta sealt abi ei saa, siis pöördub uuesti meie poole ning me otsime Sämmile hoiukodu. Jäi kokkulepe, et suhtleme uuesti esmaspäeval, kui perenaine on teada saanud, mis omavalitsus asjast arvab.

Kahjuks juhtus aga nii, et perenaine ei jõudnud esmaspäevani ikkagi oodata. Meid ta sellest ei teavitanud. Vaid otsustas juba järgmisel päeval, laupäeva hommikul, et Sämmi tuleb siiski hukata. Meile anti koera tapmisest teada samal päeval. Koer tapeti tema kodu hoovis ja selle eest maksti tapjale tasu.

Koer löödi uimaseks raudrehaga, seejärel lasti väidetavalt sportpüssist üks lask koera pihta, aga see lask ei olnud surmav, siis lasti ka teine lask. Koer pandi prügikotti ja kuna naabrid tulid lärmi peale majast välja, lahkus laskja koos autojuhiga kiirelt sündmuskohast, võttes tapetud koera kaasa.“