3.aprilli varahommikul läks Anastassia isa koeraga jalutama ning Sanny püsis neil esialgu kaasas. „Kass jalutas muidu alati nende kõrval. Alguses rihma otsas, aga pärast õppis lahtiselt käima. Ta on selline koerakass,“ kirjeldas Anastassia. Tema sõnul jäi kass lasteaia lähistel korraks istuma ja isa avastas alles Vasara tänavani jõudes, et kassi enam pole.

Anastassia sõnul pole koht Sanny jaoks täiesti võõras - pärast detsembris toimunud tulekahju tõttu Tartusse kolimist oli ta iga päev koera kõrval sama tiiru läbi teinud. „Oleme käinud ja otsinud igalt poolt. Arvatavasti on kass peitu pugenud,“ oletas Anastassia, kes täna hommikul suundus Ropka tee ja Vasara tänava kanti kuulutusi kleepima ja paluma abi lasteaiast, kus on turvakaamera.

Ta ei välista, et ehkki Sanny on võõraste inimeste suhtes pelglik, on keegi kassi oma koju viinud. Kuna Sanny kardab autosid, ei usu perenaine, et kass auto ette jooksis. Pigem tundub loogiline, et ta varjab end mõne ümberkaudse eramaja panipaigas või keldris.

Sanny

Anastassia tõi Sanny ja teise kassi Chipi kaasa Kiievist, kus ta varem töötas ja vabatahtlikuna varjupaigale annetas ning sealsetele loomadele kodusid aitas otsida. Koos sõideti läbi Poola Eestisse, kus nende seltsilisteks on ka Eestis loomakaitse liidu poolt päästetud koerad.

Kõigil sama varjupaiga kassidel aga nii palju ei vedanud. Varjupaiga direktor Yana Renk püüdis neid sõja puhkedes oma ema juurde viia, et neil turvalisem oleks, ent sai teekonnal vene sõdurite käe läbi surma. Ka kassidest pääsesid vaid üksikud.

Sannyt ootavad pikisilmi koju ka Anastassia teised loomad. „Kui räägime Sannyst, siis kõik jooksevad meie juurde ja otsivad teda,“ kinnitas ta.

Kassi leidjat ootab vaevatasu. Kõigil, kes Sannyst midagi teavad, palutakse helistada telefonil: 555 42 042.

Sanny

Jaga
Kommentaarid