„Eestis on endiselt sagedad olukorrad, kus juhtkoeraga pime ei pääse koos koeraga igale poole.“

Juhtkoerte abil saavad nägemispuudega inimesed nautida liikumisvabadust ja iseseisvust, läbi mille saavad nägemispuudega inimesed ühiskonnas olla panustaja rollis. Iga aasta aprillikuu viimasel kolmapäeval tähistatakse üle maailma Rahvusvahelist juhtkoerte päeva.

Rahvusvahelisel juhtkoerte päeval pööratakse erilist tähelepanu juhtkoerte ligipääsetavusele ja kvaliteedile

Alguse sellele traditsioonile on pannud Rahvusvaheline Juhtkoerte Föderatsioon (The International Guide Dog Federation - IGDF). Selle päevaga tunnustatakse juhtkoerte tööd ning juhitakse tähelepanu juhtkoerte teenuste tähtsusele pimedate inimeste eludes ja igapäevases iseseisvas toimetulekus. IGDF statistika kohaselt on maailmas praegu 19 557 töötavat juhtkoera.

Iga riik valib endale juhtkoerte päevaks sobiva teema, millele soovitakse tähelepanu tõmmata ning mis aitaks juhtkoerte kasutajate ja juhtkoerte olukorda paremaks muuta. Näiteks Ühendkuningriikides on muu hulgas varasemalt tähelepanu suunatud jalakäijate ohutuse tõstmisele ja tagamisele. Eesmärgiks oli soov keelustada autode kõnniteedel parkimine. Käesoleval aastal antakse üle pöördumine, karmistamaks seadust, millega saab karistada inimesi ning organisatsioone kui keeldutakse teenindamast juhtkoeraga nägemispuudega inimest.“Meie soovime tänavu tähelepanu tõmmata, ja loodetavasti ka muutuseni jõuda, ligipääsetavusele ning juhtkoerte teenuse arendamisele. Selleks soovime leida partnereid, kes läbi tugeva koostöö soovivad õlga alla panna eesmärkide saavutamiseks,“ ütles MTÜ Pane oma meeled proovile (Pomp) juhtkoerte teenuse koordinaator Christel Sogenbits. Ligipääsetavust tuleb tõsta nii füüsilistes asukohtades kuid ka teenused ja tooted vajavad täiendamist, et täielik ligipääs oleks tagatud ka juhtkoera kasutajatele.

Iga päev oma juhtkoera abi kasutava Sogenbitsi sõnul on Eestis endiselt sagedad olukorrad, kus juhtkoeraga pime ei pääse koos koeraga igale poole. „Näiteks Apollo kino, kes on võtnud endale otsustamisõiguse, milleks on juhtkoer võimeline ja milleks mitte ning kus ja kuidas juhtkoera peaks kasutama või mitte kasutama,“ märkis Sogenbits. Ta täpsustas, et see kino nõuab oma kodukorras, et juhtkoer paigutatakse külastuse ajaks eraldi ruumi. Pimedale inimesele esitatud nõue jätta oma juhtkoer välja, paigutada koer eraldi ruumi jms on aga otsene erivajadustega inimeste inimõiguste rikkumine ning liikumisvabadust piirav tegevus. „See oleks sama hea, kui öelda ratastooli kasutajale, et ta jätaks talvel ratastooli kino ukse taha, kuna selle rattad võivad liigset lund kinosaali tuua,“ tõi Sogenbits võrdluse liikumispuudega inimestega.

Juhtkoerte teenuse arendamisel on meie soov aga saada Rahvusvahelise Juhtkoerte Föderatsiooni liikmeks. Föderatsioon on maailmas see organisatsioon, mis kehtestab juhtkoerte koolitamise standardid ning sel on 99 liikmesorganisatsiooni üle maailma. Juhtkoerte organisatsioonid on teerajajaks koerte koolitusmeetodite väljatöötamisel, et aidata puuetega või pikaajaliste tervisehäiretega inimesi ning nüüdseks on maailmas olemas ka palju muud tüüpi abikoeri. Juhtkoeri on maailmas rohkem kui ühtki teist tüüpi abi- või teenistuskoeri.

Pomp on praegu Eestis ja Baltikumis ainuke, kes on võtnud eesmärgiks saada IGDF liikmeks. Liikmeks olemine aitab ühtlustada juhtkoerte, nende treenerite ja kasutajate koolitamist ning muuta paremaks tervikuna ka teenust ennast. „Selleks vajab aga Pomp vabatahtlike abi, me vajame koostööpartnereid ja teemast huvitatud isikuid enda meeskonnaga liituma, et eesmärki saavutada,“ lisas Sogenbits.

Juhtkoerad on Eestis kantud nn abivahendite nimistusse. Riik maksab nii juhtkoera ostmise, kasvatamise kui ka koolitamise eest 8176 eurot, mis on mõeldud kaheaastase protsessi kulude katteks. Kui juhtkoer koos oma nägemispuudega uue perenaise/peremehega on läbinud lõpueksami ja kantud juhtkoerte riikliku nimekirja, millega saab iga huvitatud isik tutvuda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, toetab Eesti riik juhtkoera kasutajaid lisaks ka teatud mahus kindlustuse, veterinaar- ja lisaõppepäevade kulude katmisega. Christel Sogenbits ütles aga, et riigipoolne rahastus ei ole piisav. „Riik küll katab osa juhtkoera treenimise ja kasvatamise kuludest, kuid kutsikast juhtkoeraks saamine on kallis ning puudu jääb umbes 6000 eurot koera kohta,“ rääkis Sogenbits. „Riigi toetus ei kata meeskonna ehk treenerite ja kutsikaekspertide, veterinaaride jt osapoolte koolituskulusid, erialakonverentsidel ja koolitustel osalemise kulusid ega isegi mitte kirjanduse soetamist, mida peab lugema, et saaks ennast pidevalt areneva alaga kursis hoida. Praegusel hetkel on osaletud üksikutel erialastel konverentsidel ja koolitustel tänu meeskonnaliikmete enesemotivatsioonile ja agarusele leida vahendid osalemiseks iseseisvalt.“

Christeli sõnul kaetakse juhtkoera saamise puudujääv osa pimeda või tema pere vahenditest ning loodetakse ka annetustele. Õnneks on ka osad omavalitsused valmis toetama nägemispuudega inimesi omaosaluse tasumisel. Omaosalus on tavaliselt 10 protsenti abivahendi hinnast, juhtkoerte puhul 800 eurot. Nägemispuudega inimestel ei ole aga väga sageli võimalik sellist omaosalust maksta, sest elatakse peamiselt puuduva töövõime ja puudega inimeste toetustest.

Pomp kutsubki inimesi üles meile abi ja tuge pakkuma nii annetuste, oskuste, aja kui ka oma erialateadmiste jagamisega. „Meil on küll väga tubli tiim, aga kõikide alade inimesi meil veel kahjuks meeskonnas ei ole: me vajaks näiteks isikuid, kes oleksid huvitatud juhtkoera treeneriks saamisest, liikumise ja orienteerumise koolitajat, juriidilist nõustajat, personalieksperti; kedagi, kes aitaks kulumudelite jms asjade koostamisega; vabatahtlike kasvuperesid ja muidu toredaid inimesi, kes aitaks meil erinevatel üritustel end nähtavamaks teha,“ lisas Sogenbits.

Igasugune abi, mis aitaks juhtkoerte teenust arendada, on teretulnud. Juhtkoerad võimaldavad ju pimedatel ja raske nägemispuudega inimestel elada iseseisvamalt, sh suurendab juhtkoer oma kasutaja liikumisvabadust, suhtlemisvõimalusi, vabadust saada osa kultuurist ning erinevatest teenustest. Juhtkoer võimaldab paljudel inimestel käia tööl avatud tööturul ja läbi eneseteostuse olla ühiskonda panustaja rollis.

Eestis on juhtkoeri koolitatud ja kasutatud alates 1994. aastast. Tänase seisuga on riiklikus registris 18 koolitatud juhtkoera. Uut juhtkoera on ootamas umbes 3-5 nägemispuudega isikut.

MTÜ Pane oma meeled proovile on juhtkoerte teenuse osas Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneriks alates 11. maist 2023. a. Pompi saab pöörduda nii Juhtkoera taotlemise, õppelaagrite, kindlustuse, juhtkoerte veterinaarkulude kompenseerimise kui ka ootamatute tervisekulude küsimustega.

Mittetulundusühing Pane oma meeled proovile on avatud koostööle erinevate isikute ja organisatsioonidega. Annetusi ootame meie arveldusarvele EE327700771001659064 LHV Pangas. Mittetulundusühing Pane oma meeled proovile on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja.