Finnairi kommunikatsioonidirektor Päivyt Tallqvist rääkis Ylele, et GPSi häiring on iseenesest tavaline nähtus ja ei tekita selliseid olukordi nagu viimastel päevadel Helsingi-Tartu liinil. Üldjuhul on lennujaamadel lähenemiseks mitu süsteemi ning maandumine ei nõua tingimata GPS-signaali.

„Tartu lennujaam on üks väheseid, kus muid lähenemismeetodeid ei ole,“ tõdes Tallqvist.

Ta märkis, et öiste tühistatud lendude reisijad aidati alternatiivsete lendudega sihtpunkti.

Finnair alustas Tartu lennujaama lende üsna hiljuti – tänavu märtsi lõpus.

Tartu ja Helsingi lennujaama vahel toimub 12 reisi nädalas. Tartust väljuvad lennud hommikul kella 6 ja pärastlõunal kella 15 ajal, Helsingist omakorda pärastlõunal kella 14 ja kesköö paiku.

„Hindame, kas see toob kaasa vajaduse graafikute või muude asjade muutmise järele,“ tunnistas Tallqvist Ylele. Ta aga rõhutas: „Otsuseid pole veel tehtud. Jälgime olukorda.“

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles täna ERRile, et linna huvi on, et Helsingi lennuliin jätkaks kokkulepitud graafikus. „Olukorra pealt, kus me oleme, ei ole meil alust meie poolt antavat hüvitist vähendada või välja maksmata jätta. Meie motivatsioon on selles, et kokku lepitud lepingujärgne lennugraafik igal juhul saaks toimida,“ märkis ta.

Välisminister Margus Tsahkna ütles täna Delfile, et lennuliikluse seesugune häirimine on hübriidrünnak Venemaa poolt. Ta lisas, et plaanib teema tõstatada ka rahvusvaheliselt ja liitlasriikidega.

Eesti kaitsetööstusettevõtte SensusQ strateegiajuht Erik Markus Kannike märkis Delfile, et Venemaa eesmärk GPS-signaali segamisel on tõenäoliselt vältida droonirünnakuid enda territooriumil. Lennundusekspert Sven Kukemelk ütles aga ERRile, et tõenäoliselt on häired tingitud riikide vastastikusest signaalide segamisest, et takistada luuretegevust.

Mõlemad leidsid, et Eesti tsiviillennuliiklus ei ole Venemaa otsene sihtmärk.