Naine, kes lõi ühist kodu otsivatele üksikemadele platvormi: olin lahutades samas olukorras

Ameeriklanna Emily oli 34-aastane, kui sai ootamatult teada, et ootab last. Ta jagas sel ajal sõbrannaga korterit. Kuna ta ei olnud püsisuhtes, ei olnud ta selliseks olukorraks valmis.

Ehkki olukord oli keeruline, ei tahtnud Emily lapsest loobuda ja umbes pool aastat hiljem saigi temast hirmude kiuste ema. Oli keeruline aeg ja Emilyl ei olnud võimalik väikese beebiga eraldi korterisse kolida. Õnneks oli tema tollane korterikaaslane nõus kolmekesi koos elama.

Ent elu imikuga on hoopis teine kui kahel vallalisel naisel. Emily korterikaaslase närvid ei pidanud vastu ja ta teatas raske südamega, et selline elukorraldus ei saa jätkuda. Noor ema pidi koos imikuga välja kolima.

Paar järgmist kuud said Emily ja tema beebi Jaden peatuda ühe teise sõbra korteri vabas toas, kuid sinna ei saanud nad igaveseks jääda. Emily teadis, et omaette kolimine ei tule majanduslikel põhjusel kõne alla, ning tal oli raske leida kaaslasi, kes oleksid nõus elama koos väikese lapse ja üksikemaga.

Internetiotsingud viisid ta CoAbode’ile, veebisaidile, mis viib kokku ühist elamist otsivaid üksikemasid. CoAbode’i asutas Carmel Boss 2002. aastal, kui ta abielu oli karile jooksnud ja ta pidi oma seitsmeaastast poega Los Angeleses üksi kasvatama. Ta tundis puudust „külast“, kes aitaks tal toime tulla. Carmel avaldas tollal kohalikus ajalehes kuulutuse, et leida mõni üksikema, kellega kodu jagada. Kui tema kuulutusele reageeris 18 naist, sai ta aru, et on tabanud probleemi, mis vajab lahendusi. Just teiste inimeste emotsionaalne toetus oli peamine, mida emad igatsesid. Nüüdseks on ta kahe aastakümne jooksul aidanud sadu tuhandeid emasid, sealhulgas Emily Blake’i.

Uuringute järgi on USA-s praegu umbes 15 miljonit üksikema.

Mommune – termin, mis tuleneb ingliskeelsetest sõnadest mom (ee ema) ja commune (ee kommuun) – tähistab elukorraldust, kus üksikemad on otsustanud ühendada jõud ja elavad ühiselt koos oma lastega ühes elamises.

Uuringute järgi on Ameerika Ühendriikides umbes 15 miljonit üksikema. Üksikemade hulk on 1960. aastatest peaaegu kahekordistunud: 12%-lt 21%-le. Sellele kasvule on kaasa aidanud paljud tegurid, sealhulgas lahutusega seotud sotsiaalse stigma vähenemine, ebatervislikest suhetest lahkuvate emade suurem arv ja paremad töövõimalused, mis on võimaldanud üksikemadel leida rahalist stabiilsust.

Kuna üksikemade arv on kasvanud, on suurenenud ka paljud laste üksinda kasvatamisega seotud probleemid. Näiteks Ameerika Ühendriikides on just üksikemad kõige tõenäolisemalt vaesuse käes kannatav inimrühm: 2018. aasta rahvaloenduse järgi elab 30% üksikemasid ja nende peresid vaesuses, samal ajal kui abielupaaride peredest elab vaesuses vaid 8%. Paljude üksikemade jaoks on üksinda elada liiga kallis, mistõttu võib kooselu olla parim lahendus.

Üksikemade hulk on 1960. aastatest peaaegu kahekordistunud: 12%-lt 21%-le.

Emily Blake’ile pakkus teiste üksikemadega ühise kodu loomine palju rohkemat kui ainult rahalist turvalisust: ta vajas emotsionaalset tuge neilt, kes on samasuguses olukorras nagu tema. „Mul ei ole palju pereliikmeid, seega tahtsin oma pojale „küla“. Tahan jagada vastutust, aga tahan jagada ka rõõme,“ ütleb ta. Kuigi mõned sõbrad on talle öelnud, et tema uus eluase ja elukorraldus on kummaline, on ta tänulik võimaluste eest, mida see talle pakub.

33% uuringus osalenud üksikemasid koges depressiooni, aga emade kommuunis elavate naiste seas esines depressiivseid sümptomeid ainult 8%-l.

Paljud uuringud üle maailma on näidanud, et üksikemadel tekivad kehalised ja vaimsed häired tõenäolisemalt kui abielus olevatel emadel. Üks 2018. aasta uuring näitas, et 33% uuringus osalenud üksikemasid koges depressiooni, aga emade kommuunis elavate naiste seas esines depressiivseid sümptomeid ainult 8%-l. Seda seostati majanduslike raskuste ja toetuse puudumisega. Emotsionaalne tugivõrgustik, mida Emily ja teised emad sellisest elukorraldusest ootavad, on väga oluline.

Teadlane Issar Daryanani on uurinud, kuidas üksikemana laste kasvatamine mõjutab lapsi, ja tulemused näitavad, et madal sotsiaal-majanduslik staatus mõjutab negatiivselt nii emade kui ka laste vaimset tervist. Üksikemade kommuun ei ole üldine lahendus kõigile peredele, kuid võib olla abiks neile, kes tunnevad puudust „külast“, kellega koos last või lapsi kasvatada.

Allikas: BBC