Siilid on putuktoidulised loomad. Looduses toituvad nad lülijalgsetest, tigudest, vihmaussidest ja teistest selgrootutest ning söövad ära ka kättesattuva konna või hiire. Siilid armastavad ka roiskunud liha, kuid taimset toitu nad reeglina ei tarbi. Tänuväärse kombe tõttu tigusid ja kahjurputukaid süüa on siilid aiapidajate silmis kasulikud loomad. Seda muidugi eeldusel, et koduaias tigusid ei mürgitata. Kõikvõimalikud mürgid, mida aias kasutakse, võivad sattuda ka siili toidulauale ning okkalistele abilistele saatuslikuks saada.

Kas siili on vaja toita ja mis toit siilile sobib?

Üldiselt peaksid siilid koduaiast piisavalt toitu ka ise kätte saama ning siili ei maksa ahvatlevate palukestega liiga ära hellitada. Hea oleks, kui siil saab tarbida ka tigusid ja putukaid ehk teisisõnu väärtuslikku toortoitu, mis on talle loomuomane. Siili lisatoitmisega võiks alustada hilissuvel ja jätkata toitmist ka septembris. Suve jooksul peab siil koguma naha alla paksu rasvakihi, et talv üle elada. Edukale talvitumisele saab inimene kaasa aidata, kuid selleks tuleb pakkuda siilile vaid täisväärtuslikku toitu — kindlasti ei ole sobilikud juba eelpoolmainitud piim ja piimatooted, aga ka leib ja teraviljad, rääkimata veel inimese toidulaualt üle jäänud jäätmetest.

Parim võimalus siili rasvumisele kaasa aidata, on pakkuda talle kvaliteetset kassitoitu. See ei tohiks aga sisaldada mitte mingil juhul kala ega mereande. Kassitoitudesse lisatakse sageli väga palju teravilja või taimseid proteiiniallikaid nagu läätsed ja herned. Ka kaunvilju sisaldava kassitoiduga ei tohiks siili toita, kuna siil ei ole sedalaadi toiduks loodud ning kaunviljad võivad tekitada siilile seedeprobleeme. Vähene kogus teravilja ei ole just eluohtlik, kuid võimalusel tuleks anda siilide toitmisel teraviljavaba kassitoitu. Pakkuda võib nii kuivtoitu kui ka konservi. Krõbinate kõrvale tuleks siilile kindlasti pakkuda vett ning toidu- ja veekausse sagedasti puhastada.