EESTLASTE KASSID | Põnevaid seikluseid elust enesest, millega meie inimeste lemmikloomad hakkama on saanud



EESTLASTE KASSID | Põnevaid seikluseid elust enesest, millega meie inimeste lemmikloomad hakkama on saanud
Shutterstock

Kassid on ühed isemoodi loomad, kes on krutskeid täis ja kellega juhtub alatasa midagi naljakat. Allpool on välja toodud mõned tõesti sündinud kassilood elust enesest, mis on juhtunud siin, Eestis.

Linell: Mul tuleb kohe pähe, kuidas kunagi üks mu kass pani auto seestpoolt lukku ja võtmed olid autos. Üritasime teda nupule uuesti meelitada, aga ei õnnestunud. Pidime Raplamaalt teise inimese auto laenama, et Tallinnast varuvõtmed võtta ja autosse pääseda. Kass oli ilmselt enda üle väga uhke.

Diana: Mind on sageli naerma ajanud see, kuidas teised minu kassi peale reageerivad. Kuna mu kass on päris pirakas, väärika väljanägemisega ja käin temaga sageli rihmaga jalutamas, siis on küsitud, et ega ta ei hammusta.

Heret: Ühel ööl püüdis kass ema köögis hiire kinni ja viis elava hiire emale voodisse näitamiseks. Ema ärkas selle peale üles, avastas linade vahelt hiire ja ehmus tohutult. Lõpuks otsustas kass hiire veel ka ära süüa ning seejärel selle vaibale oksendada. Palju janti ühe hiire ümber ja ema oli päris kuri, kuid samas oli naljakas juhtunut hiljem meenutada.

Meie kass on üldse krutskeid täis loom ja käib õhtuti õues rebast varitsemas. Kui rebane hoovi jõuab, on kassil pidu. Sissetungija saab meie kassi käest uut ja vana.

Loe veel

Seotud lood:

Helle-Mari: See oli mu esimene kass, juba paariaastane poiss. Olin suvel toonud maaperest lisaks kaks kassipoega, kelle edasine saatus oleks üsna ühemõtteline olnud. Ühe tõin oma kassile seltsiks ja teise memmele, kes oli just sel aastal üksikuks jäänud. Kassitüdrukud olid eraldi tubades, sest ma ei julgenud neid esialgu poisiga kokku lasta. Kutt on suur memmekas, heatahtlik, ent pirakas, ja tont seda teab, mida ta veel teha võib või kuidas suhtub. Üks päev nägi kutt avanenud ukses oma võimalust ja kihutas mu jalgade vahelt läbi - pole mina varem ega ka hiljem näinud, et üks kass sellist asja teeks - ta oli nagu ninja. Ta tegi jooksult salto ja maandus keset tuba ning jäi siis silmad kissis sõjakalt vahtima, et noh, kus te olete? Astuge ette, hakkame kaklema. Papi oli loomulikult üsna nõutu olemisega ja heldis peagi, kui nägi neid väikseid tuterdavaid olevusi, endil sabad nagu pliiatsid püsti. Edaspidi magasid kassiplikad tema kaisus ja kutt oli nendega väga isalik ning hoolitsev.

Laura: Mäletan, et läksime perega jōuludeks maale ja võtsime koera ka kaasa, siis mōtlesime, et tobe oleks kassi ka üksinda koju jätta. Kassipreili vōis siis juba kindlasti olla 7-8-aastane. Nii võtsime kõik lemmikloomad kaasa. Algul oli kōik ilus ja tore ning kui kohale jōudsime, pani kass puu otsa ja keeldus alla tulemast. Meelitasime söögiga, kuid sellest polnud kasu. Nii võttis vastu meie kiisu jõululaupäeva puu otsas. Järgmine päev tuli ta ise ilusti alla. Tagant järele on naljakas mōtelda, et armas idee küll, aga kassile täielik kultuurišokk.

Tiina: Minu toakass Kity vaatas lahtisel aknal, mis väljas uudist. Oli varakevad ja lumi veel maas, kuid päike säras eredalt taevas. Tänaval, otse akna all oli tuviparv. Kity vaatas ja vaatas ning vunts liikus. Ühtäkki oli kiusatus nii suur, et ta hüppas alla! Kolmandalt korruselt. See toimus minu silme all ja mul pidi süda seisma jääma. Kui vaatasin aknast alla, siis oli pilt koomiliselt rabav: Kity istus keset tuviparve. Tuvid ei taibanud ära lennata ja Kity ei üritanud neid püüda. Nii ootamatu oli see õhulend kõigile loomadele.

Cärol: Kui minu kiisu oli 3-4-kuune, arvas ta, et olen ta ema ja hakkas tissi otsima (ootasin siis last. Võibolla oligi mingi piima lõhn juures) Ta otsis ja otsis ning kui ei leidnudki, hakkas nutma. Ta oli hirmus kurb.
Moonika: Triibikud on tõesti targad! Minu oma teadis, kus ma hoian tema konserve. Selliseid, mis on pehmes pakis. Kui tal kõht tühjaks läks ja kedagi parajasti kodus ei olnud, võttis ta ise endale sealt paki, rebis selle kuidagimoodi lahti ja sõi kõhu täis.

Marit: Mu kunagine hoiukass Siim oli (küll natuke äraspidise) huumorimeelega: kui teine kass pahaaimamatult kapil või diivaniotsal tukkus, hiilis Siim talle vaikselt ligi ja hüppas siis häälitsedes tukkuva kassi nina alla, nii et see ehmatusest põrandale pudenes. Ise kõndis selle peale lõdval sammul minema. NB! Tegemist oli täiesti teadliku tegevusega, sest tabasin Siimu ennast niiviisi lõbustamas korduvalt.

Kristel: Pissis mulle näkku. Oli vägagi naljakas!

Sigrit: Ühel on komme tualetis käia vett laskmas. Lisaks üritab ta kuivatatud kala vanni kanalisatsioonist alla lükata. Väiksemana sadasid mõlemad kassid mulle öösel voodisse koos kardinate ja puudega. Veel on nad sokke püüdnud ja oma saaki näidata toonud.

Tiina: Armastan puhkepäeva hommikuti kauem magada. Kui Kityl siis igav hakkas, lülitas ta televiisori sisse. Selle peale ärkasin muidugi üles ja kui ma läksin elutuppa televiisori juurde, siis istus ta seal ja vaatas tõesti televiisorit, aga veidi aja pärast haigutas ja pööras selja: pole seal midagi huvitavat.

Reet: Minul oli selline lugu, mis on naljakas, kuid oleks võinud tõsiselt lõppeda. Minu ämm heegeldas kiisudele hiired, aga jättis neile pikad sabad, et saaksin kusagile riputada. Panin need hiired lauale, et järgmisel päeval need üles riputada, kuid öösel oli üks kassidest nii uudishimulik ja hakkas nendega mängima. Kuna hiirte sabad olid tõesti pikad, siis need hiired jäid õnnetul kombel kassile tagumise käpa külge. Kuna hiired krõbisesid, kui ta ringi jooksis, siis teine kass hakkas teda taga ajama, et mängida ja hiired kätte saada. Lõpuks jooksis kass meile voodisse ja lõõtsutas, kuna ta ei jõudnud enam teise kassi eest ära joosta ja ootas abi. Ei kujuta ettegi, mitu tundi see ralli öösel käis, aga nalja oli palju. Õnneks sain need hiired kassi käpa küljest lahti ja kõik läks hästi.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare