Teadlased on avastanud, et vähemalt 87 lindu, 45 imetajat ja 10 roomajat on meie planeedilt kadunud röövimetajate sissetoomise tõttu. Käsitletud liikidest on närilised põhjustanud kõige suuremat kahju, kuid kohe nende järel tulevad kiuslikud kassikesed ja siis punarebased, koerad, sead ja India mangustid.

Juba ammust ajast on teada, et kui inimkond kord meie planeedil ümbermaailmareisi ette võttis, tuli meiega kaasa terve hulga olendeid, kes tegid kohaliku loomastiku seas hävitustööd kõikjal, kus me ka ei peatunud. Alates Mauritiuse dodost kuni Austraalia bilbini on teada palju liike, kes sissetoodud kiskjate tõttu välja surid. Kuid selle katastroofi täpne ulatus jäi hoomamatuks, kuna keegi polnud seda kõike tervikuna kaardistanud. Kuni tänaseni.

“Meie uurimus näitab, et teatud maakera osades on sissetoodud imetajatest kiskad peamised liikide kahanemise ja seejärel väljasuremise põhjustajad,” selgitab uuringu kaasautor, dr Tim Doherty, Deakini Lõimuva Ökoloogia Keskusest. Vaadanud läbi hiiglaslikud andmebaasid ja uurinud ohustatud liikide punast raamatut, avastas Doherty, et kõigi teadaolevalt viimase 500 aasta jooksul aset leidnud looma-, linnu- ja roomajaliikide väljasuremisjuhtumi puhul olid „vapustava“ 58 protsendi ulatuses vastutavad invasiivsed imetajad.

“Leidsime ka, et lisaks on 596 ohustatud selgroogsete liiki, kellele 30 invasiivset kiskjaliiki on negatiivset mõju avaldanud,” lisas Doherty. Kõige suuremas ohus olevad olendid kipuvad olema endeemilised saareloomad, nagu näitavad põhjalikult dokumenteeritud väljasuremisjuhtumid, mis on leidnud aset Madagaskaril ja Uus-Meremaal. Stephensi saare käblik on ideaalne näide, kuna arvatakse, et kogu see liik hävitati kõigest paari aasta jooksul pärast seda, kui inimesed – ja nende kassid - sellele Uus-Meremaa rannikust eemalasuvale üksikule saarele jõudsid. Need linnud identifitseeriti üksnes korjuste põhjal, mille paljud kassid oma peremeeste ukselävele tassisid - ja mitte üksainus kass nimega Tibbles, nagu ekslikult laialdaselt teatati. Selleks ajaks, kui käblik täiesti
uue liigina tuvastati, oli ta juba kadunud.

Tänapäeval on looduskaitsjad pisut aktiivsemad, kui asi puudutab kohaliku loomastiku kaitsmist invasiivsete imetajate eest. Uus-Meremaa valitsus on näiteks teada andnud auahnest plaanist likvideerida kõik sissetoodud imetajatest kiskjad, kaasa arvatud metskassid aastaks 2050, ja selle värskeima uurimuse taga olevad teadlased loodavad, et nende töö võib inspireerida ka teisi riike sama eeskuju järgima.

Allikas: Iflscience