Tõenäoliselt oled sa märganud, et kassid kulutavad rohkesti aega ja energiat teiste kassidega suhtlemiseks, kuid vaid väga väikese osa sellest suhtlusest moodustavad häälitsused.

Kui nad "räägiksid" nii palju kui viiplevad ehk kehakeelt kasutavad, oleksid nad kodus väga häälekad ja tõenäoliselt saaks sul häälitsustest päris kiiresti kõrini. Enamik inimesi pole kasside kehakeele lugemises nii head, et mõistaksid nende väikeste kõrvaliigutuste ja sabavõngete tähendust, sestap peavad neljajalgsed inimestega suheldes enda arusaadavaks tegemiseks erinevaid "sõnu" kasutama.

"Mjäu" ehk näugumine

Kassipojad kasutavad seda sõna sagedamini kui täiskasvanud kassid. Tihtilugu muud kassipoja suust ei kuulegi. Kuna vastsündinud kassipojad ei kuule ega näe, teevad nad häält, millega püüavad ema tähelepanu. Täiskasvanud kassid seda häälitsust omavahelises suhtluses nii väga ei kasuta, küll aga räägivad kasutavad nad seda inimestega suheldes.

Nurrumine

Rahulolev kass nurrub, see on teadatuntud tõde. Kuid kassid nurruvad ka turvatunde loomiseks, kui nad on näiteks vigastatud või haiged. Kasside nurrumise kuuldav sagedus on umbes 25 korda sekundis ja sel arvatakse olevat raviomadused. Üsna kindlasti toimib see sisemise massaažina ja mõjub väga rahustavalt.

Kurisemine või urisemine

Kurisemine on näugumise ja nurrumise vahepealne häälitsus, mis kassi mõistes on nagu sõbralik tervitus. Kui sa peale pikka tööpäeva koju jõuad, on kass kindlasti uksel vastas. Kuula, mis häält ta siis teeb.

Urin seevastu on aga selge ja hoiatav häälitsus. Kassid kasutavad urinat omavahelises suhtluses ütlemaks "Tõmba tagasi!" Kui teine osapool seda ei tee, järgneb hoiatavale urinale susin ning sellest areneb tihtilugu välja füüsiline kähmlus.

Kassid susisevad ka siis, kui nad midagi kardavad. Susin mõjub teisele osapoolele hoiatavalt ja on märgiks, et too tagasi tõmbuks. Ära lähene kassile, kes selliselt häälitseb. Ta tunneb end ohustatuna ning vajab ruumi.

Vadistamine

Kui su kass istub aknalaual ja vahib väljas sehkendavaid oravaid või aknaklaasil väljapääsu otsivat kärbest, siis võib ta "vadistama" hakata. Kassil on kõrvad kikkis ja silmad ärritile suunatud. Tema saba on kohev ja käib edasi-tagasi. Vadistamine tähendab kas põnevust või frustratsiooni, kui ta ärritile ligi ei pääse.

Kräunumine või ulgumine

Kräunumist kuuleb sageli emaste kasside seas siis, kui neil on jooksuaeg. Nad kräunuvad, et püüda isaste tähelepanu ja kutsuda neid ligi.

Ulgumine on häälitsus, mida kasutavad kassid ebameeldivast olukorrast (näiteks kinnisest toast) väljapääsemise nõudmiseks. Tihtilugu kõlavad need üsna sarnaselt. Isased kassid võivad ulguda siis, kui nad tunnevad, et läheduses viibib jooksuajaga emane kass. Kui nad tema juurde ei pääse, kipuvad nad näiteks korteri või maja välisukse taga kõrvulukustavalt ulguma lootuses, et nad lastakse selle peale välja.