1. Kass imeb lapsest hinge välja. Sajandeid arvasid umbusklikud Inglismaal, et kass on võimeline ronima imiku hälli ja imeb temast hinge välja, mille tagajärjel imik sureb. Mõnede versioonide kohaselt on kass kade imik saab kogu pererahva tähelepanu osaliseks. Näiteks 1791. aastal leidis kohus Plymouthis Inglismaal, et kass on süüdi imiku surmas. See müüt liikus inimestega ka Ameerikasse: 1929. aastal kirjutas Nebraska State Journal, et üks arst olevat näinud, kuidas kass lamab imiku kõhul ja imeb temast hinge välja. Imik oli aga kahvatu ja surnud.

2. Kass pistab su jõuluõhtusöögina nahka. Islandis levis jutt, et maapiirkondades liigub külmal ajal ringi miski hirmuäratav Jólakötturinn ehk jõulukass, kes pistab inimesi jõuluajal nahka. Loo juures on kummaline aga see, et jõulukassi ohvriks langevat just need inimesed, kes jõululaupäeval viksilt ja viisakalt riides pole. Nii et parem oleks, et otsid kapist oma parimad hilbud selleks päevaks välja. Jutud jõulukassist hakkasid levima 19. sajandil ja said tuntumaks 20. sajandi alguses.

3. Kassid on süüdi mustas surmas. Keskajal peeti kasse kurjakuulutavateks olenditeks, kellel olid inimeste arvates sarnased võimed nõidadega. Kassihammustus oli mürgine, arvati, et see põhjustab tuberkuloosi. Arvati, et kass muudab isegi inimese õlle halvaks, kui ta sellele mõtleb. Kui must surm pühkis 14. sajandil 60% Euroopa rahvastikust minema, arvati kohe, et mängus on saatana käsi. Loomulikult olid kassid saatana pisikesed kurjad käsilased. Seetõttu tapeti meeletult suur hulk kasse, eriti musta värvi kiisusid.

4. Kassid toovad õnne, aga mitte kõik, vaid teatud värvi kassid ja kindla arvu varvastega. Jaapanlased usuvad, et kassid toovad õnne, aga selleks, et ühest kassist saaks rääkida kui õnnetoovast, on kassil esmalt vaja teatud omadusi. Õnne toovaks kassiks peetakse nii-öelda viipavat kassi, kes liigutab käppa. Kord olevat üks kass viibanu oma käpaga ühele aadlikule ja kutsunud ta enda majja sisse. See päästis tähtsa mehe aga välgulöögist. Eriti õnne toovaks peetakse kassi, kelle karvkate on musta, pruuni ja kollakat värvi. Budistid arvavad, et tumeda karvkattega kass toob kulla majja, aga heleda karvaga kass toob hoopis hõbedat. Venemaal peetakse siniseid kasse õnne toovaks. Paljudes kultuurides arvatakse ka seda, et kui kassil on rohkem varbaid, kui peaks, siis on ta õnnekass.

5. Kassid on põlatud naised, kes söövad vastsündinuid. Ühe legendi kohaselt arvatakse, et deemon kehastas end aeg-ajalt suureks mustaks kassiks, kes jahtis öösiti vastsündinuid ja imes nad verest tühjaks nagu vampiir.

6. Kassides on surnute hinged. Üks budistlik sekt Siiamis ja Birmas arvas, et kui oled piisavalt püha ja sured ära, siis läheb sinu hing kassi, kes hoiab seda turvaliselt. Nii elasid pühad hinged kassides ja kui kiisu ise ära suri, sai hing paradiisi. Näiteks seetõttu kujutas sekt kasse magamas Buddha kuju ees. Nüüd Siiami nimi Tai, aga mingi osa uskumusest on alles. Näiteks kui riiki asub juhtima uus kuningas, viiakse ta ette kuldehetega kaunistatud Siiami kass. Arvatakse, et nii saab eelmine kuningas näha uue kuninga kroonimist. Viimati tehti seda 1950. aastal.

7. Vana Šoti ja Iiri folkloori kohaselt luusis öösiti ringi valge maniskiga kass, kes otsis hingesid, mida varastada. Kui kedagi maeti, siis kardeti luusivat kassi ja teda üritati peletada kõva muusika ja naistenõgesega. Lisaks ei tehtud ruumis, kus surnu oli, kunagi tuld, sest arvati, et kui seal on hea soe, siis tahab sinna kass tulla. Arvati, et kass Sith on tegelikult kuri nõid, kes saab enda kokku muuta kassiks üheksal korral. Samas polnud kass Sith üleni paha. Igal aastal jäeti Sithile piima, sest usuti, et siis õnnistab nõid majapidamist ja lehmade piimaanniga on kõik korras.

8. Kassid räägivad, kannavad kirste ja neil on monarhia. Nimelt nägi kord hauda kaevanud köster üheksat musta kassi, kelle maniskil olid valged täpikesed. Kassid tassisid pisikest kassi-suurust kirstu, millel oli kroon. Üks kass olevat köstrile öelnud, et öelgu viimane Tommy Tildrumile, et Timmy Toldrum on surnud. Pahviks löödud köster läks koju ja rääkis oma naisele toimunust. Majapidamises elav kass hakkas selle juttu peale aga kõvasti kräunuma. Paarike jätkas vaatamata mürale oma juttu. Lõpuks küsis kirikuhärra oma naiselt, kas viimane teab kedagi Tommy Tildrumit, et saaks Tommyle öelda, et Timmy on surnud. Seepeale ütles nende pere kass aga sulaselges inglise keeles: "Mis asja? Vana Tim on surnud? Tohoh! Järelikult olen nüüd minna kasside kuningas!" Peale seda ronis vana majakass, kelle nimi oli Tom, korstnast üles ja teda ei nähtud enam kunagi.

9. Kassid ennustavad ilma. Võib-olla mitte otseselt isegi kassid, aga nende jälgimine. Inglismaal olevat räägitud, et kui kass kraabib kardinaid või vaipa, siis tuleb tuuline ilm. Waleslased uskusid aga, et kui kassi pupill laienes, siis tähendas see, et hakkab sadama. Vihmast andis aimu ka see, kui kass hakkas end aktiivselt pesema. Kui kass vaatas aknast pingsalt välja, siis tähendas ka see, et varsti kisub vihmale. Vihma tulekust andis aimu ka see, kui kass magas neli käppa kere all. Kui kass magas aga selili, siis see tähendas juba tormi. Ühesõnaga kui kass midagi tegi, siis oli teada, et vihm on tulemas.

10. Kassid elavad merel ja põhjustavad torme. Ebausklikud kalamehed Briti saartelt viskasid osa saagist merre tagasi, sest see oli kassile. Usuti, et müütiline kass oli naine, kes teadis rohkem kui tüüpiline kristlane ehk järelikult oli ta nõid. Täpsemini aga nõid, kes läks oma meremehest kihlatuga purjetama. Reisil nõidus ta terve meeskonna ära ja kutsus esile tormi, mis purustas laeva. See oli karistuseks eriti nendele meremeestele, kes pidasid naise pardal olekut ebaõnneks ja need mehed ka uppusid. Naine muutus neljasilmseks kassiks, kes kummitaks ookeanil. Seetõttu viskasid kalamehed ikka ja jälle mere osa kalast tagasi, sest see oli nõiale. Kardeti tormi ja seda, et laev upub koos meeskonnaga.

11. Kassid võivad moonutada oma näo sündimata lapse omaks. Mõnedes kohtades Euroopas arvati, et rase naine ei tohiks kassi sülle võtta. Portugalis arvati, et kui kassi tõttu tuleb lapsele soolatüügas või karvane sünnimärk. Inglismaal arvati, et lapsel on sündimisel kassikujuline sünnimärk või hoopis kassi pea ja lapse keha. Seevastu on aga ühe teise Inglise folgijutu kohaselt õnne toovad mustad kassid ja just must kass oli paslik pulmakingitus. Tegelikult peeti õnne toovaks ka kassi, kes pulmapäeval pruudi juures aevastab.

12. Kass on saatana käsilane. Keskajal arvasid inimesed, et kass on saatana isiklik käsilane, kes veab vaeseid inimhingesid otse põrgusse. Kassi saba otsas olevad karvad olevat saatana enda omad. Just need karvad sundisid kassi olema öösel üleval, kui ausad kristlased magasid. Ameerika lõunaosariikides arvati, et kes kassi uputab, seda karistab saatan isiklikult. Arvati, et eriti ohjeldamatud on kassid, kes on sündinud põldmuraka hooaja lõpul, sest just siis heideti saatan taevast välja ja ta langes põldmurakatele. Osad kristlased arvasid, et kui kass istub kellegi haual, siis selle inimese hinge kimbutab saatan. Kui kassi nähti haua juures matuse ajal või sureva inimese juures, arvata, et tema hinge üle võitlevad saatan ja ingel.

13. Kassid on kaktused ja nad joovad alkoholi. Umbes sajand tagasi räägiti Pueblos ja Navajos jutte kaktustest, mis on elus, liigutavad, hingavad ja on kassikujulised. Karvkatte asemel on okkad ja esikäppade asemel kaks teravat tera. Kaktuskassile meeldis liikuda ringi ja lõikuda päris kaktuseid. Kaktusepiimast tegi kass alkohoolselt jooki ja korraga võttis ta joogi tegemiseks maha ligi 80 kaktust.

14. Kassid on üldiselt müstilised olendid. Paljudes kultuurides peetakse kasse müstilisteks loomadeks. Egiptlased peavad kasse jumalikeks ja kui keegi kassi tappis, siis karistuseks oli surm. Kui kellegi peres kass suri, leinas teda terve kogukond. Samas Norra metskassi puhul arvatakse, et ta on kas haldjas või mäekoll. Aru saab selle järgi, kui kassile otsa vaadata.

Allikas: mentalfloss.com