Lihtne kastimaja

Vaja läheb üht paraja suurusega kasti. Sellesse lõika paras ava. Hea on see millegi tugevamaga ääristada, kas või teibiga, et kass ei hakkaks seda kohe suuremaks närima. Pealt peab selline kassipesa kinni olema.

Kes talub segadust ja külaliste jahmunud pilke, võib koju tassida terve erinevas suuruses kastide hunniku. Need saab paigutada üksteise otsa, kinnitada (nt traadiga) ja neile avaused teha.

Just sellise mitmekorruselise kassikompleksi tekitas oma elutuppa (sest kassid mängivad seal, kus viibivad enamasti inimesed) blogija Liana Vahtra. „Kallid kassiinimesed, otsige välja hunnik vanu kaste ja asuge ehitama! Kodu näeb küll välja..., aga selle eest on kiisud nii tänulikud,” kirjutab ta. „Nüüd käib meil päevast päeva mäng ümber maja ja maja sees. Ikka ümmargusest august sisse ja kandilisest välja, maja eesustest ja tagaustest. Mõnuletakse ja magatakse erinevatel korrustel.”

Ei mingit vineeri, saagi, haamrit, naelu, liimi ja muud. Kuigi samasuguse ja veidi püsivama saab ehitada ka neid kasutades.

Kõige lihtsam kassimaja


Lihtne ronimispuu

Vaja läheb üht jändrikku, koorest laasitud puutüve (koor tuleb lahti ja tekitab üksjagu puru), mis ulatuks maast laeni. Hea, kui sel ka mõni poolik oks küljes, millele näiteks hüppeplatvormiks või puhkamiseks vineerplaat kinnitada. Edasi tuleb puu võimalikult kindlalt kinnitada. Eriti hea, kui tüvi ongi just nii pikk, et n-ö kiilub põranda ja lae vahele, siis polegi muud vaja. Selline looduslik kassipuu on mõnus kraapida, seda mööda on loomal hea turnida.

Aga hakkama saab ka papist, plastist vms torude ja karuse nööriga. Taas tuleb esmalt paika panna tugev alus. Sellele kinnitatakse esimene tugipost, mis omakorda viib enamasti väikese platvormini. Just selle platvormi pealt saab omatehtud ronimisposti hakata isikupärasemaks tuunima. Sinna võib teha kinnise peidukoha või kinnitada järgmise posti ning platvormi kinnitada, kuhu näiteks mänguasju panna.
Torud, nöör ja kingakarbist tugisammas - püsib küll