Lugeja: vanurile jõuluks kassipoeg kinkida on täielik lollus!
Iga kord, kui mõne tuttavaga hüljatud kasside teemalisse vestlusesse satun, saab minust võitu pühademasendus, sest kuulutusteportaalid ning varjupaigad on kodu otsivatest kassidest pungil. Ma mõistan väga hästi, et igal inimesel, eriti üksi jäänud vanaemal või vanaisal on vaja seltsilist, aga kas selleks peab olema just kassipoeg? Ja üldse - mis saab lemmikust siis, kui eakas omanik sureb?
Tõenäoliselt ei ole eakal vanaemal või vanaisal jäänud enam nii palju elupäevi, et pojana võetud kass jõuaks temaga koos elades vanaks saada. Miks sellist olukorda loomale tekitada?
Isegi kui peresiseselt on kokku lepitud, kes võtab endale eaka sugulase surma korral endale tema kassipoja, jääb ikkagi mõistmatuks, miks üldse viia vanavanematele kassipoeg? Kui te soovite omale perekonda kassi, siis võtkegi endale täiesti oma kass, kuid ärge võtke 90-aastasele vanaemale kahekuust kassipoega, kellel on veel suur võimalus leida endale terveks eluks kodu, kus ta saab rahulikult vananeda koos oma perega.
Varjupaigad on täis loomi, kelle omanikud on surnud. Armsaid, sõbralikke ning toredaid täiskasvanuid loomi, keda ei taheta võtta, sest paljud kassisoovijad tahavad looma “oma käe järgi kasvatada”. Mida on ühel kasvataval käel rohkem anda, mida ühel seltsival, hästi käituval ning eeskujulikul loomal poleks juba olemas?
Näiteks loomad, kellest on omanikud sunnitud allergia tõttu loobuma — neil ei ole ju mitte midagi viga, hoopis nende omanikel on tervislik probleem, mis ei võimalda lemmikuga kooselu. Muidugi on ka probleemsemaid loomi, kuid see on kurb, ent tõsine fakt, et sõbralikke kasse ja koeri pannakse samuti tuhandete kaupa magama, sest nende kõigi jaoks ei jagu kodusid. Kas teie teadsite, et varjupaikadesse jõuab väga palju üksikute vanurite lemmikuid? Need kassikesed, kes on kassipojana võetud, on varjupaika sattudes paariaastased täies elujõus ja tervisest pakatavad loomad.
Inimesed, kui teie teate oma sõpra või tuttavat, kes soovib kassipoega, et teda oma käe järgi kasvatada, siis võtke see inimene endaga varjupaika kaasa ning vaadake ehk on mõne hea käe järgi kasvanud täiskasvanud loom juba ootamas oma esimest, teist või lausa kolmandat võimalust. Ehk ootab seal kass, kellele ei sobigi suur seltskond või lastega kodu ning kõik mida ta vajaks, oleks üks ja ainus oma inimene.
Ja kui soovite teha loomasõbralikku pühadekingitust, siis selle asemel, et kinkida vähemkindlustatud sugulastele toasussid või küpsisekarp, laske parem oma raha eest nende kassid ära lõigata, sest ehk siis järgmisel aastal on varjupaikades ruumi piisavalt, et võtta vastu ka need hättasattunud loomad, kelle eakad peremehed on teise ilma läinud!
