Olgu kohe mainitud, et meeletu hirm kasside ees pole sugugi nii haruldane, et peaksid tundma, nagu see oleks sinu ja ainult sinu isiklik veidrus. Nimelt on ainuüksi USAs 22,2% inimestest hirm mingi konkreetse looma ees. Seega on loomafoobiad võrdlemisi levinud ja kui see kedagi lohutab, tasub teada, et on ka inimesi, kes pelgavad rohkem kui üht looma.

Kassifoobia on tuntud mitme nime all – tuntuim neist ailurofoobia, aga levinud on ka gatofoobia ja galeofoobia – ja võib, nii nagu mis tahes teine foobia, inimese igapäevaelu ja tegevusi väga suurel määral mõjutada.

Millest see kassifoobia siis ikkagi tekib?

  • Üks levinumaid kassifoobia vallandajaid on see, kui oled pealt näinud teiste hirmul reaktsioone. Näiteks võib lapsel areneda hirm sellest, kui ta on näinud, kuidas ta vanem või hoidja (või isegi multifilmitegelane) on võtnud mingis olukorras kassi suhtes hirmunud hoiaku.
  • On arvatud, et naistel võib kassifoobia tuleneda teleseriaalidest või filmidest, kus hirmu kujutatakse sageli naiskarakterite kaudu, kes hüppavad kasside eest kuskile toolile peitu. Seda süvendab omakorda veel fakt, et selle kõrval näidatakse sageli meeskarakterit kui mingit kangelast, kes siis naisele appi tõttab, et teda looma eest kaitsta.
  • Kassid on oma olemuselt röövellikud. Neid seostatakse sageli nõiduse, folkloori ja kurjusega. Isegi kodukassid võivad uriseda, sisistada ja kriimustada. Juhul kui laps (või isegi ka täiskasvanu) on kunagi sellist käitumist kassi juures täheldanud, võib see hiljem foobiana avalduda.

Kassifoobia sümptomid

  • „Võitle või põgene” reaktsioon kassi nähes – tavaliselt kas joostakse minema või siis võetakse sisse teatav kaitsepositsioon.
  • Tavaliselt esineb vähemalt neli sümptomit järgmistest: südamepekslemine, värisemine või vappumine, valu rinnus, iiveldus, pearinglus või -pööritus, tuimus- või kipitustunne, surmamõtted, lämbumistunne.
  • Nii palju kui võimalik, püütakse igal võimalusel kasse vältida. Näiteks väldib ailurofoob suure tõenäosusega telekanaleid või loodussaateid, kus võib kassi näha. Üldjuhul on neil tavaks ka keelduda üritustest sõprade juures, kellel on kass.
  • Veel võib ette tulla – küll aga hoopis harvem –, et kantakse kaasas kassisnäkke, et neid kassile visates loom endast eemale peletada, või suletakse filmis kassistseeni nähes oma silmad. Mõni eriti suur foobik laseb väljas liikudes pereliikmel enne naabruskonnas ringi vaadata, et olla kindel, et ühtegi kassi läheduses poleks.

Kuidas kassifoobiast vabaneda?

  • Selleks et kassifoobiast üle saada, on oluline, et kokkupuuted loomaga sageneksid. Seda võib alustada täiesti sammhaaval: kõigepealt jälgida kassi eemalt, seejärel vaadata pilte, kutsuda kassi nimepidi jne.
  • Et foobia järk-järgult väheneks, on oluline, et foobik jääks kokkupuute korral paigale ega põgeneks – seejuures tuleb seda praktiseerida korduvalt. Nii harjub foobik olukorraga ja kasutab järjest vähem strateegiaid, kuidas kasse vältida.
  • Kui hakkad harjutama, kuidas kassiga kokku puutudes rahulikuks jääda, on oluline võtta appi oma sõbrad ja pereliikmed. Mõistagi võib ka vastava terapeudi abi anda positiivseid tulemusi.
  • Hästi oluline on õppida kassidest teistmoodi mõtlema. Selleks on mitmeid meetodeid: pead aru saama, kust su ärevad mõtted, uskumused ja eelaimdused tulevad ning asendama need realistlikumatega.

Allikas: fearof.net