Internetiavarustes levib palju valeinformatsiooni selle kohta, et kassid ei armasta oma omanikke, vaid kasutavad neid vaid toidu ja sooja magamisaseme nimel ära. Uuringud on küll näidanud, et kassid on iseseisvad ja ei ole omanikust sedavõrd sõltuvad nagu koerad, kuid see ei tähenda, et nad oma perekonda ei armastaks või tähelepanu ei vajaks.

Kassiomanikuna võivad paljud meist tõdeda, et peale pikka ja väsitavat tööpäeva koju tulles on kass alati esimesena ukse peal tervitamas. Hommikuti armastavad paljud kassid oma pereliikmed üles ajada ja ka õhtuti istuvad nad sageli diivani peal seltskonnas.

Olenemata sellest, et kassid on iseseisvad loomad, vajavad nad hoolt, hellust ja armastust nagu iga teinegi elusolend, kuid siiski kipub ta pereliikmete seast selle ühe ja kõige tähtsama välja valima. Miks ja mille põhjal kass seda teeb, nendele küsimustele püüab vastuseid anda sertifitseeritud kasside käitumisspetsalist Marilyn Krieger.

Ka Marilyn nõustub väitega, et paljud kassid valivad oma lemmikinimese pereliikmete seast välja. “See inimene võib olla see, kes kassi toidab, temaga mängib või temaga koos palju aega veedab.

Iga kass on omaette isiksus, tal on oma minevik ja iseloom. Arglikud kassid valivad sageli välja inimese, kes paneb neid tundma turvaliselt. See inimene ei püüa neid üldjuhul segada, liigselt paitada või looma nurka suruda," räägib Marilyn ja tõdeb, et iga looma jaoks on üldjuhul lemmikinimeseks just see, kes teda igal võimalusel ei häiri ega ohusta, vaid toimetab rahulikult oma asjadega. Selline inimene on tasakaalukas ja rahumeelne ning ei tee loomast sageli väljagi.

Muidugi ei tähenda see, et kassid teisi pereliikmeid ei austaks või ei armastaks. Nad otsivad igaühe tähelepanu, kui neil selleks parasjagu soov on, kuid sageli on pereliikmete seast üks inimene see, kellega on tal tugevam side.

Inimesed teevad loomadega suhtlemisel sageli ka palju vigu ja Marilyn toob mõned levinumad neist välja. Suurim viga, mida inimesed loomadega suhtlemisel tegema kipuvad on enese liigne peale surumine. "Kassidega proovitakse sageli suhelda ilma neilt eelnevalt luba küsimata," räägib Marilyn.

Karvane kassipoeg on armas ja inimese soov looma nunnutada on nii tugev, et sageli saab tahe inimesest võitu ja kassile lähenetakse liiga intensiivselt. Seeõttu võib kass tunda end ohustatuna ja ebakindlana, mistõttu ta muutub ettevaatlikuks ja keeldub suhtlemisest.

Võõrast kassi ei tasu kohe paitama või hellitama minna. Kass vajab kohanemiseks aega ning tahab uudistama tulla siis, kui ta tunneb, et olukord on turvaline. Kui kassile seda ruumi võimaldada, õpib kass inimest usaldama ja muutub ajapikku ka julgemaks. Üheks suurimaks veaks on ka kassi nurka surumine või vägisi süles hoidmine. Kui kass ei saa talle sobival võimalusel olukorrast lahkuda, tunneb ta end ohustatuna ja soov põgeneda vaid kasvab. Kindlasti ei tasu kassi sülle võtta või selleks sundida, kui loom seda ei soovi. Loomal peab alati olema võimalus olukorrast lahkuda.


"Selle asemel, et kassile oma tähelepanu peale suruda, võiks inimene olla kannatlik. See julgustab kassi suhtlema ja tähelepanu otsima,” soovitab Marilyn. Olenemata sellest, kas kass on teises toas või sinust vaid paar sammu eemal, kõik, mida sina tegema pead, on maha kükitama ja rahulikult ootama. Võid ka õrnalt oma näpu välja sirutada näitamaks, et sina oled suhtlemiseks valmis. Seejärel jää kannatlikult ootama, kui kass tunneb end mugavalt ja tahab suhelda, siis vastab ta sellele kutsele ning tuleb tasa ja targu tutvust tegema.

Kassi usalduse võitmine võtab aega ja nõuab kannatust, kuid asi on seda väärt. Austa looma ja tema vajadusi ning ära suru end peale. Sel viisil kindlustad usaldusväärse ja tugeva suhte. Ka uuringust on selgunud, et omanikud, kes annavad oma kassile ruumi ja austavad nende privaatsust, on need, kellega kassid meelsamini suhtlevad ning kelle lähedust nad otsivad. Kassid tunnevad end niiviisi mugavalt ja turvaliselt, mistõttu on nad avatumad, julgemad ja tulevad ka meelsamini ise suhtlema.

Allikas: cuteness.com