8 müüti tõupaberite kohta



Foto: Marliis Eerits
Foto: Marliis Eerits

"Tõupaber" ehk tõutunnistus ehk registreerimistunnistus on koera päritolu tõendav dokument. Lisaks sellele peab kõikidel koertel olema vaktsineerimispass, mis paljudel koertel on tänaseks juba Euroopa Liidu ühise vormi "lemmikloomapass" kujul. Lemmikloomapass ei anna infot koera päritolu kohta ning sisaldab vaid kiibinumbrit, koerale tehtud vaktsineerimisi (mõnel juhul ka ussikuure) ja omaniku andmeid. Kogu koera kajastav info, v.a. märgistus ja veterinaari poolt tehtud protseduurid, on seal kirjas „omaniku ütluse alusel".

Tõutunnistus tähendab kohustust käia näitustel

Ei, kindlasti ei tähenda see seda. Tõutunnistus lihtsalt näitab koera päritolu ning seda, et koer on just sellest tõust. Enamuse tõukoerte paberid seisavad kuskil sahtlipõhjas ning ei mõjuta koera igapäevast elu. Tõukoertega käiakse jalutamas, antakse süüa ja sügatakse - samamoodi nagu tehakse segavereliste koertega. Koera omanik otsustab, kas ja kui palju tema koeraga näitustel või võistlemas käiakse.

Tõutunnistus maksab palju

Kutsika hinnast moodustab tõutunnistus vaid murdosa. Hetkel on kuni kolmekuuse kutsika tõutunnistuse hinnaks Eesti Kennelliidus selle liikmetele 13 eurot. Tõutunnistuse vormistamine võib olla kallim, kui kutsika vanemad ei täida antud tõule kehtestatud aretuserinõudeid, näiteks on neil tegemata vajalikud terviseuuringud või puudub neil nõutav koolitustulemus või näitusehinne, kuid ka sellisel juhul on kutsikale võimalik tõupaberid vormistada.

Loe veel

Omanik saab ise minna koerale tõutunnistust vormistama

Kutsikatele saab tõutunnistused vormistada vaid kasvataja (emase koera omanik). Selleks on alates kutsikate sünnist aega 6 kuud. Tõutunnistused tuleb vormistada kõikidele ühe pesakonna kutsikatele samaaegselt.

Kutsikal ei ole pabereid, sest tema vanemad ei ole...

... käinud näitustel, läbinud koolitust, käinud nõutud terviseuuringutel. See ei ole tõsi - ka sellisel juhul saab kutsikatele vormistada tõutunnistused, lihtsalt veidi kallima hinnaga kui tavaliselt.

Kutsikal ei ole pabereid, sest...

... tal on tõustandardis nõutuga võrreldes mingi viga - mõni valet värvi laik, liiga lühike saba, valet värvi silmad vms. Tõutunnistus antakse ka sellistele kutsikatele, sest nad on täpselt sama palju tõukoerad, kui nende õed ja vennad - tõsi, mõningatel juhtudel võib kasvataja kanda nad mitte-aretuseks registrisse, kuid tõutunnistuse saab kutsikas siiski.

Kutsikal ei ole pabereid, aga ta on "puhtatõuline"

Nagu eelpool öeldud, saab kõigile tõukoerte järglastele tõutunnistuse vormistada. Enamasti ei ole „paberiteta puhtatõulistel" tõutunnistust, kuna kasvataja ei taha oma „aretustöö" eest vastutust võtta. Tõutunnistus on see, mis näitab, et tegemist on just tõukoeraga ning kajastab tema päritolu (kasvataja andmed, koera eellaste terviseuuringute tulemused ja töö- ning näitusetiitlid). Tõutunnistus jäetakse vormistamata eelkõige koertele, kelle sugupuu pole päris see, mida kasvataja väidab (näiteks on isaks naabri Muki, mitte väidetav udupeen tituleeritud koer) või ei taha „kasvataja" näidata, et on „aretuses" kasutanud selleks mittesobivaid koeri (olgu selleks siis terviseuuringute halvad tulemused või ebasobiv sugupuu).

Tõukoeri võtavad ainult snoobid, kes tahavad koeraga eputada

Koer võetakse enamasti ikka muul eesmärgil, kui ainult paberite pärast. Tõupaberid ei tee kutsikast halvemat peresõpra, kui seda oleks segavereline koer. Suurem osa tõukoertest ei satu kunagi näitusele ning ei saa järglasi. Tõupaberid on kinnituseks, et tegemist on just seda tõugu koeraga ning selle tõu saamiseks on kasvatajad üle maailma teinud aastakümneid tööd. Juhul kui puuduks kontroll tõupaberite üle, ei saaks ühel hetkel enam kindel olla, et kutsikast kasvab selline koer, nagu oodatud.

Kutsika paberid maksavad kutsika hinnale mitusada eurot lisaks

Jah, täiesti võimalik. Juhul, kui kutsika vanemad ei vasta antud tõule kehtestatud aretusnõuetele. Kui asjalood aga nii on, peaks kindlasti uurima, mis on kõrge hinna põhjuseks. Kas kutsika vanemad on ikka terved? Kas nad ikka on tõule omase iseloomuga? Kas nad äkki ei ole järglaste saamiseks liiga noored või liiga vanad?