15. augustil sai Pärnu koduta loomade varjupaik väljakutse Lääne politseiprefektuurilt koera aitamiseks, kelle kehale oli terava esemega tekitatud vigastused ning keda oli julmalt pekstud. Raplamaalt leitud koer oli alatoidetud ja nõrk, lisaks oli tal koljuluu murd ja kehal vanad mädanevad haavad ning hulganisti parasiite.

Tänu politseinike märkamisele ja kiirele tegutsemisele ning Varjupaikade MTÜ pühendunud hoolele õnnestus paljukannatanud Maximuse elu päästa.

Oktoobris avaldas Maximusest pikema loo Eesti Päevaleht, millest toome teieni lühendatud kokkuvõtte.

Maximusel on olnud mitu kodu. Esimesest viidi ta noorena inimeste juurde, kes pidid ta enda hoole alla võtma. Hoole asemel hakati aga peagi peksma. Teda hoiti nööriga otsas ja peksti teravate esemetega kõikjale. Ka pähe. Öeldi, et ta hammustavat ja murdvat.

Kui Pärnu koduta loomade varjupaiga töötajad väljakutse peale Maximust ära tooma sõitsid, leidsid nad koera üles kärbsesumina järgi. Tema haavad elasid. Ka kõrvades kihas elu. Ta lonkis vaevaliselt piki aeda ja puges lähenevat inimest nähes heki alla peitu. Ta kartis, aga ei hakanud vastu.

Varjupaiga töötajad meenutasid, et Maximus nägi kohutav välja, koera karv oli kaetud pulstunud karvaga ning keha oli üleni verine ja mäda täis. Ja muidugi olid ka vaglad. Kui omanik oleks teda samamoodi edasi peksnud, siis oleks ta mõne päeva jooksul ilmselt sinna õue lihtsalt ära surnud.

Maximuse elu valvati kolm ööd ja päeva. Esimesed kolm päeva liikus Maximus ainult varjupaiga töötaja süles, sest ei suutnud ise püsti tõusta. Veterinaarid noppisid ta peast välja koljuluu kilde. Koera söödeti, puhastati ja raviti.

Kui Maximus paranema hakkas, selgus, et tegemist on kõige sõbralikuma koeraga, mitte murdjaloomaga, nagu väitsid koera eelmised omanikud.

Oktoobris oli Maximus piisavalt toibunud, et uude koju minna. Õnneks leidus inimesi, kes olid nõus paljukannatanud Maximusele head kodu pakkuma.

Nüüd on Maximuse kojuminekust möödas juba kolm kuud ning küsimuse peale, kuidas Maximusel läheb, vastab Varjupaiga MTÜ turundusjuht Mari Hagi reipa häälega, et Maximusel läheb väga hästi. "Maximus elab väga loomasõbralikus peres, kus on kokku viis koera, kes kõik olid ühel või teisel põhjusel ülearuseks jäänud. Maximust hoitakse uues peres väga ning omanikud ei usu siiani, et Maximus on juba 7-aastane - ta hullab ja rõõmustab nagu noor koer!"