Aastaid leinas olnud koer tundis ühtäkki lõhna, mille sarnast ta arvas, et enam kunagi ei tunne - tema reaktsioon oli liigutav

 (1)
Aastaid leinas olnud koer tundis ühtäkki lõhna, mille sarnast ta arvas, et enam kunagi ei tunne - tema reaktsioon oli liigutav
Pilt on illustreeriv.Pixabay

Paquito parim sõber oli siit ilmast küll juba ammu lahkunud, kuid mälestus temast elab selle koera hinges ilmselt elu lõpuni. Seda kinnitas eelmisel nädalavahetusel juhtunud eriskummaline, kuid hingepõhjani liigutav vahejuhtum!

Evlyn Castro onu ja tema väikene koer Paquito olid justkui lahutamatud sõbrad. Seda, et nende vahel oli eriline side ja nad tegid kõike koos, kinnitavad kõik pereliikmed. "Mu onu võttis Paquito igale poole kaasa," meenutas Castro ja lisas, et nad olid tõesti väga lähedased. Kahjuks jäi aga nende koosveedetud aeg lühikeseks, sest kuus aastat tagasi haigestus Castro onu sedavõrd raskelt, et ei suutnudki sellest enam taastuda. Ta suri. Temast maha jäänud koer Paquito oli täiesti murtud. Olgugi, et perekond võttis koera oma hoole alla, kaotas Paquito oma parima sõbra ja seda ei asendanud miski. Tema kaotusvalu oli suur.

Ta viskas end otsejoones riiete peale pikali, nuuskis ja kaisutas neid väga pikalt ja põhjalikult.

Perekond tegi kõik, mis võimalik, et aidata koeral peremehe surmast üle saada ja tasa-targu see ka õnnestus. Aeg parandab kõik haavad ning koer läks oma eluga edasi, kuid alles hiljaaegu, kuus aastat hiljem, tuli välja, et sõbrale iseloomulikku lõhna ei unusta see koer ilmselt mitte kunagi.

Seotud lood:

Castro käis eelmisel nädalavahetusel oma tädil külas, et aidata tal sorteerida onust maha jäänud vanu riidesemeid. Parajasti sorditi vihma käes märjaks saanud kaste, kui ühtäkki sattus Paquitole tuttav lõhn talle ninna.

"Me tõstsime kõik märjaks saanud riided kastist välja ja laotasime nad põrandale laiali. Kui me neid parajasti laiali laotamas olime, jooksis Paquito tuppa," kirjeldas Castro. "Ta viskas end otsejoones riiete peale pikali ja nuuskis ning kaisutas neid väga pikalt ja põhjalikult!"

See oli hämmastav vaatepilt. Castro onu surmast oli möödas juba kuus aastat, kuid Paquito reaktsiooni jälgides, tundus, nagu see oleks juhtunud alles eile. Koer tundis talle tuttava ja kalli lõhna riiete pealt hetkega ära — ta võis ehk korraks isegi mõelda, et on taas oma parima sõbra käte vahel. Castro lisas, et koer ei tahtnud end tuttavate riiete pealt absoluutselt liigutada. See hetk oli olnud äärmiselt emotsionaalne.

Castro onu, Paquito eelmine omanik ja koera parim sõber elab tema hinges ja mälestuses igavesti edasi. "Me kõik armastame Paquitot väga ja püüame võimaldada talle kõike seda, mida ta väärib," sõnas Castro.

Allikas: thedodo.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare