Eesti Loomakaitse Selts hoiatab kõiki loomaomanikke aastavahetuse ilutulestikuga kaasneva müra eest, mis võib panna koduloomad ettearvamatult käituma. Seltsi aastatepikkune kogemus näitab, et loomade varjupaigad täituvad just aasta algul tavapärasest rohkem kodunt ära jooksnud loomadega.
Koos advendipäkapikkudega algab ka pauguhooaeg, mis võtab hoogu detsembrikuu edenedes ja põhjustab lemmikloomade hulgas paanikahooge, mis ei lakka enne jaanuari keskpaika.
Enamik loomadest ei ole harjunud ootamatu müra ja valgusega. Seetõttu satuvad loomad aastavahetuse ilutulestiku ajal kergesti paanikasse, võivad end vigastada või põgeneda omanike järelevalve alt. Ilutulestik ja müristamine tekitab mõnedes loomades tohutut stressi, mida kutsutakse mürafoobiaks. Koer või kass ei suuda sel ajal oma reaktsioone kontrollida.

Mürast põhjustatud ärevus (nimetatakse ka müratundlikkuseks, mürafoobiaks) on koerte puhul üks kõige tavalisemaid käitumishäireid. Üht või teist laadi mürale reageerib hirmunult umbes 50% koertest.
• Osa koeri reageerib mürale hirmuga juba kutsikaeas ning mõnel tõul näib müratundlikkus avalduvat sagedamini
• Osa koeri hakkab aga mürale hirmuga reageerima pärast mingit traumaatilist mürakogemust
• Mõni koeraomanik on aga öelnud, et tema koer on õppinud hirmu tundma teise pelgliku koera pealt
Tüüpilised koerte müratundlikkuse ja -hirmu märgid on lõõtsutamine, värisemine, rütmiline liikumine, inimeste seltsi otsimine, peitu pugemine või põgeneda püüdmine, toidust keeldumine, sobimatu urineerimine või roojamine ning stressile viitavad näoilmed ja kehakeel. Uuringute põhjal on selgunud, et omanikud on oma koertel avalduvate selgete rahutusnähtude suhtes tundlikud ning et loomad, kes reageerivad mürale hirmuga, võivad muul ajal olla täiesti tavalised ja loomult üldsegi mitte kartlikud.
On mitmeid meetodeid, kuidas mürafoobiaga võidelda. Üks nendest on desensibiliseerimine. Selleks on olemas spetsiaalsed CD- plaadid, kus on lindistatud eri liiki müra nagu müristamist, ilutulestikku ja püssilaske. Veel jõuab aga olukorda parandada feromoonidega. Need on looduslikud lõhnaained, mida eritavad paljude liikide emased isendid. Kõik feromoonid on liigispetsiifilised. Rahustava feromooni ülesanne on luua kutsikatele võimalikult meeldiv arengukeskkond ja toetada nende esimesi püüdlusi maailma tundmaõppimisel. Koerte feromoone on saada kaelarihma, pihusti ja difuusori kujul, samasuguse toimega kasside feromooni aga pihusti ja difuusorina. Väga tõsise foobia puhul võib loomaarst kirjutada välja ka antidepressante või rahusteid.

Näpunäited mürahirmuga võitlemiseks:
1. Veenduge, et teie koer saab palju liikuda samal päeval.
2. Ilutulestiku ajal hoidke koer toas, eelistatavalt inimeste seltsis. Koera kaasavõtmine ilutulestiku vaatamiseks ei ole kunagi hea mõte.
3. Pakkuge koerale peidupaigaks kindlat kohta. Koerad, kes kardavad helisid ja on hirmul, kaotavad orienteerumisvõime ja sageli eelistavad väikesed kinniseid ruume.
4. Kui võimalik, hoidke aknad kaetuna (kardinad või rulood). Visuaalse stimulatsiooni eemaldamine võib aidata koeral kiiremini rahuneda.
5. Veenduge, et koer on kiibistatud ja registreeritud lemmikloomaregistrisse. Lisaks võiks panna kaela rihma või ripatsi omaniku andmetega. Müüakse ka koera leidmist hõlbustavat GPS seadet Canese ja Huntloc ning kaelaskantavat nutinööp SmagID.
6. Andke koerale midagi lõbusat teha – ajada taga mänguasja, kuhu on peidetud tema lemmikmaiustus.
7. Heliteraapia. Psühhoakustilist muusikat, mis on loodud spetsiaalselt koera kõrvadele, et vähendada koerte ärevust, on edukalt kasutatud koerte maailmas. Muusika ei pea olema tugev, et olla tõhus. Kliiniliselt on tõestatud, et selline muusika rahustab koerte närvisüsteemi.
8. Heliteraapia koos desensibiliseerimisega
9. Rahustav vest (Thundershirt) koerale. Vest avaldab koera kehale kerget survet ja see paneb looma tundma end julgemalt ja rahulikumalt. Tõestatud abi, kui koer kardab äikest ja kõuemüra, ilutulestikku, autosõitu, üksiolekut jms.
10. Loomadele mõeldud feromoonid
Praegu teadaolevad ravivõimalused on järgmised: keskkonnaga arvestamine ning selle ja , käitumise muutmine, toidulisandite ja muude abivahendite kasutamine. Tõsisematel juhtudel ravimite kasutamine. Enamasti saavutatakse edu mitme meetodi kombineerimisel. Vajadusel tuleb leida loomaarst, kellega mürast põhjustatud ärevuse üle nõu pidada