Helenal ja tema elukaaslasel Amosel on südamesoov ja suur unistus päästa Sri Lankalt veebruarikuu alguses leitud kutsikate pesakond. Hetkel teevad nad kutsikate nimel rasket tööd ja annavad endast kõik, et viimsetel elupäevadel leitud abivajajad koju transportida. Kolme kutsika transport on aga väga kallis, mistõttu kogub noorpaar hetkel raha ja loodab kõigi loomasõprade abile. Helena jutustab südantlõhestava, kuid loodetavasti õnneliku lõpuga uskumatu loo sellest, kuidas nende teekond kutsikatega ristus.

Sri Lanka on küll imekaunis maa, kuid kodutute loomade, eriti koerte, elutingimused on äärmiselt kehvad. Hulkuvad koerad on seal täiesti normaalne ja igapäevane nähtus. Saarel, mis on Inglismaast lausa poole väiksem ja vaid pisut suurem kui Eesti, elab umbkaudu kolm miljonit hulkuvat koera!

Kui me veebruari alguses kutsikad leidsime, olime Sri Lankal juba kolm nädalat viibinud. Sõitsime rolleriga ühel õhtul kohalikku restorani õhtust sööma, kui Amos äkitselt teeserval imepisikesi musti kujusid liikumas nägi. Peatasime rolleri ja läksime koeri lähemalt uurima. Vaatepilt, mis meile avanes oli julm. Leidsime enda eest neli imepisikest, vaid mõne päeva vanust, hädist kutsikat!

Teeservalt leitud kutsikad olid vaid mõne päeva vanused.

Nad olid nii nõrgad, näljased ja surmväsinud. Külmast värisedes nutsid nad vahetpidamata ja ma mäletan, kui ehmunud me tookord olime. Üks väikene kutsikas, kes sai hiljem nimeks LaLa, oli teistest veelgi õnnetum ja nõrgem. Ta lebas teeserval pea liikumatult, mistõttu arvasime algul, et ta on surnud.

Teadsime, et nii ei saanud me neid kutsikaid sinna jätta, mistõttu otsustasime koerad ööbimiskohta viia. Soojendasime nad üles ja andsime joogiks kõigepealt piima. Vaikselt kutsikaid tudma õppides, otsustasime pesakonnale "Teletupsud" nimeks panna. Nende seas oli kolm emast ja üks isane kutsikas.

Teletupsude pesakond

Dipsy oli väga mänguhimuline, lõbus ja entusiastlik tegelane, Tinky-Winky jällegi teistest kohevama karvaga. Agar suhtleja nagu ta oli, ei jätnud ta oma armsate piiksatustega kedagi külmaks. Po oli aga väiksekene. Talle meeldis, kui keegi tema valget kõhualust kõditas. LaLa oli teistest kõige hädisem ja vaiksem. Ta oli väga väsinud ja näljane, kuid ihkas üle kõige inimese lähedust, hella paitust ja hoolt!

Käisime kutsikate kohta loomaarsti juures nõu küsimas. Kohalik veterinaar aga tõdes, et selline juhtum on Sri Lankal täiesti tavapärane ja suure tõenäosusega viiks varjupaik need, ema hoolt vajavad kutsikad leidmispaika tagasi. Kohaliku sõnul jätab kutsikate ema sageli oma pesakonna päevaks maha, samal ajal, kui ta ise toitu otsima läheb. Suure tõenäosusega tuleb ka seekord ema oma kutsikaid õhtul otsima, mistõttu soovitati meile pesakond õhtul leidmispaika tagasi viia.

Olgugi, et olime õnnetud ja väga kurvad, otsustasime siiski kutsikad tagasi viia. Panime nad kasti, mis neid vähekenegi kaitseks. Ma nutsin ja nutsin, sest ei suutnud neid sinna maha jätta, kuid ainus, mis tundus veelgi hullem oli mõte sellest, et õhtul tagasi pöördunud kutsikate ema oma pesakonda enam üles ei leia.

Esmalt anti näljast nõrkenud kutsikatele süüa.

Leppisime Amosega kokku, et käime öö jooksul vaheldumisi iga tunni tagant kutsikaid vaatamas. Tahtsime veenduda, et neil on kõik hästi ja ema tuleb pesakonna juurde tagasi. Kuid järgmisel varahommikul ärgates avastasin, et Amos ei olnud ringkäigult veel tagasi jõudnud. Kui ta lõpuks hotellituppa astus, tõi ta südantlõhestavad uudised.

Öösel kontrollkäigule minnes kuulis ta, kuidas pesakond valjult ja meeleheitlikult kiunub. Šokeerituna kutsikate juurde joostes, leidis ta nad ühe kohaliku mehe juurest, kelle sõnul oli üks mangust kutsikaid äsja rünnanud. Kõvasti viga saanud kutsikad olid nõrgad ja valudes. Eriti hädises seisus oli niigi nõrk LaLa. Kohalik teadis rääkida ka kutsikate päritolu kohta. Selgus, et mitte ema ei olnud oma poegi maha jätnud, vaid lähedal elav perekond oli kutsikad teeservale visanud, sest ei soovinud nende eest hoolt kanda.

Ööst šokeeritud kutsikad olid hirmunud ja kartsime, et nad ei toibu saadud vigastustest. LaLa oli neist kõigist kõige nõrgem ja see öö oli tema väikese ja kaitsetu keha jaoks liig. Nägime, et talle ei ole enam palju aega antud ning olenemata sellest, et transportisime kõik viga saanud koerad kiirelt lähimasse loomakliinikusse, kus nad vajaliku ravi ja sooja ulualuse said, suri LaLa järgmisel päeval.

Me olime juhtunust sõnuseletamatult kurvad, pisarates ja õnnetud. See öö sai LaLale saatuslikuks ja nüüd vandusime, et teeme kõik, mis vähegi meie võimuses, et ülejäänud kolm Teletupsu kutsikat päästa!

Kuna Sri Lanka varjupaikades elava mitme saja tuhande koera väljavaated uue kodu leidmiseks on pea nullilähedased, siis on meie suurimaks südamesooviks viia need koerad endaga koju kaasa! Päästsime nende elu ja tahame neile pakkuda kodu ja perekonda, mida nad väärivad. Kodu, kus jätta kõik kogetud õudused seljataha ja alustada uut elu.

Noorpaar elab Walesis, kuid koera transportimine Inglismaale on väga kulukas. Kolme väikese kutsika transport aga veelgi kallim. Siiski ei ole noorpaar nõus mitte ühtegi neist abivajajtest maha jätma ja annavad endast kõik, et koerad juulis koju viia. Kui kõik läheb hästi ja loomasõprade, perekonna ning lähedaste abiga vajalik rahasumma kokku saadakse, lähevad kaks neist kutsikatest Helena ema juurde ja üks Amose perekonnale. Kohustuslikud vaktsiinid, transpordipassid, steriliseerimine/ kastreerimine, lennujaamatasud, karantiin ning muud reisiga seotud kulud lähevad maksma keskeltläbi 2000 naela koera kohta.

Po, Dipsy ja Tinky-Winky abistamiseks saad oma panuse anda SIIN. Need koerad väärivad uut algust ja veelgi enam väärivad meie tuge need kolm noort ja südamlikku inimest, kes sellise heateoga hakkama said. Meie seas leidub ääretult südamlikke inimesi. Aitame ka meie omalt poolt selle unistuse täitumisele kaasa, sest iga väiksemgi annetus loeb!

Sri Lankalt eestlanna abiga päästetud pesakond.

Enne, kui Helena ja Amos Sri Lankalt lahkusid, veendusid nad, et koerad on kindlas ja turvalises kohas ning nende heaolu on tagatud. Kutsikate eest hoolitsevad kohaliku päästeorganisatsiooni vabatahtlikud ja neil läheb suurepäraselt! Väikesed Teletupsud kasvavad jõudsalt, on elujõulised ja mänguhimulised.

Olenemata raskest minevikust saavad neist imelised perekoerad. Hetkel näeb noorpaar kutsikate tuleviku nimel suurt vaeva Austraalias tööd tehes. Nad panevad kõrvale kõik, mis vähegi võimalik, et Teletupsud juulikuus sealt päästa ja koju viia. Loodetavasti täitub noorpaari unistus ja kolm kutsikat leiavad armastava kodu, mida nad igati väärivad! Aitame neid selle südamesoovi täitmisel! Annetuse saad teha SIIN.

Aitame üheskoos pesakonna Inglismaale!