Juba rohkem kui aasta eest leidsime Tallinna bussijaamas külmetava ja haledalt nutva alla kahekuuse kutsika, kes oli sattunud samal päeval turult imeodava müügitehinguga ühe napsuse Saaremaa onu kätte. Kutsikas vajas tegelikult veel ema hoolt, ent kuna vanem meesterahvas oli lahkesti nõus ta teadjamatele kaasa andma, poputasime teda oma hoiukodus nii hästi kui vähegi oskasime ning kui aeg oli küps ja kutsikas piisavalt tugev, otsisime talle päris oma kodu.

Tänaseks on väikesest kutsust saanud suur ja ilus koerapreili Moona, kes tervitab oma koduste piltidega. Oleme ka ise Moona uue koduga ühendust hoidnud ning teame, et teda hoitakse hästi ja armastatakse üle kõige! Moona valduses on ka suur aed ja tegelikult isegi elutoadiivan. Kes teab, kuidas koeratüdruku elu oleks läinud kui me poleks sel päeval ja just sel hetkel bussijaama sattunud, ent kindel on, et täna on tema elu ideaalilähedane.