Seekordne Sandy ja Zoey blogipostitus on sündinud väikese viivitusega. Kuna jõudsime alles eile oma väikeselt reisilt tagasi, siis ei olnud mahti õhtul enam reisist kirjutada.

Reis ei olnud puhtalt meelelahutuslik puhkusereis, vaid eesmärk oli külastada nii kalmistut kui ka unustuse hõlma vajunud sugulasi. Nii uskumatu, kui see ka poleks, mõjus see, pelgalt kahe ööbimisega nädalalõpp, justkui pika puhkusena, millest särasilmil taas uuele töönädalale vastu minna.

Reisikaaslaseks oli seekord minu kallis ema ning kaasa haarasime ka Sandy ja Zoey, keda üksinda terveks nädalalõpuks koju jätta ju ei saa. Olenemata sellest, et reis oli kahe koeraga ja ööbisime hotellis, kulges see ilma komistusteta ja sujus imeliselt. Ööbimiskohaks valisime Mäetaguse mõisahotelli, mis lubas lemmikloomi väikese lisatasu eest.

Mäetaguse hotell.

Reisi alustasime reede õhtupoolikul. See on päev, mis on minu koerte jaoks üldjuhul puhkepäev ehk piirdub vaid hommikuse jalutuskäigu ja õhtuse kerge võimlemistreeninguga. Seekord mängisin ma oma rutiini pisut ümber. Sätin koerte reedest päeva alati olenevalt eesootavast nädalavahetusest. Enne pikemat autosõitu on mul kombeks koerad korralikult ära väsitada. Kindlasti panen ma juba eelnevalt kokku ka umbkaudse puhkuseplaani, eriti just juhul, kui reisin koos koertega. Nii hoian ära võimalikult palju ootamatuseid, väldin ebamugavusi ja saan puhkuse sättida nii, et kõik oleksid rahul ja ma ei peaks koerte heaolu pärast muret või stressi tundma.

Nii sai tehtud ka seekord. Vahetult enne autosõitu jalutasin koerad looduses ära, nad ujusid ja mängisid ning olid peale jalutuskäiku rõõmuga nõus autosse magama heitma. Kuna olin arvestanud, et reede õhtul Mäetagusele jõudes, tahan koos emga esimest õhtut nautida ja koerte peale liigselt oma energiat panna enam ei soovi, siis sellest tulenevalt paigutasin oma reedese graafiku ümber. Ma olen suur muretseja ja koerte heaolu on minu jaoks alati väga kõrgel kohal, mistõttu on õhtu nautimiseks mulle oluline, et neil kõik hästi oleks.

Rahuliku südamega õhtusöögilauda istumine ja teadmine, et koertel on hea olla, eeldas minu jaoks hommikust jalutuskäiku, pealelõunast pikemat ringi looduses, kus koerad jooksid ja ujusid ning kohale jõudes tegime ka mõisapargis ja külaalevikus väikese jalutuskäigu, et nii ise kui ka koerad end pisut sirutada saaks. Koerad said uue koha ja olukorraga tutvuda, oma hädad ära teha ning umbkaudu tunni pärast suundusime õhtust sööma. Teadmine, mis on just sinu jaoks eduka ja rahumeelse õhtu eelduseks, on puhkuse õnnestumise aspektist ülioluline. Koerad said oma õhtusöögi ja jäid rahulikult hotellituppa puhkama. Meil kõigil oli tore õhtu.

Laupäeva hommik algas seekord meie jaoks pisut erinevalt. Kui ema rahulikult puhkepäevahommiku magusat und nautis, hiilisin mina koos koertega juba varavalges välja.

Varahommikune jalutuskäik Mäetagusel.

Kuna hommikusöök ootas meid alles kell kaheksa, siis tegime koertega juba kuue paiku 6,2- kilomeetrise jooksuringi. Küla oli veel unehõlmas, õues oli haudvaikne ja koerad said lahtiselt joosta. Meile olid seltsiks ainult jänesed ja taamal põldu kündev traktor.

Hommikused jalutuskäigud on minu koerte jaoks igapäevased, sest nii saan südamerahus kodust lahkuda ja tean, et koerad jäävad magama. Ka seekord oli meil peale hommikusööki plaanis kalmistut külastada, mistõttu tahtsin, et koerad saaksid juba hommikupoolikul natukene liikuda. Jällegi on siinkohal oluline just planeerimine ja teadmine, mis on eelduseks, et pererahvas saaks mugavalt puhkust nautida. Minu süda oli rahul, kui koerad olid saanud joosta.

Olenemata sellest, et koertega reisides tuleb teatud asjadega paratamatult arvestada ja päris vabad käed ei ole, kulges seekord ka ülejäänud nädalavahetus erakordselt fantastiliselt. Külastasime paljusid kauneid Eestimaa paikasid, kuhu kindlasti suvel perega reisida tasub. Käisime nii Toilas ja jalutasime koertega kaunis Oru pargis kui ka Narvas ja Narva-Jõesuu kaunis rannas.

Oru park Toilas.

Koertega koos puhkamine võib olla fantastiline ja nauditav, kuid võib samahästi kujuneda ka totaalseks õudusunenäoks. Mina pean koertega eduka puhkuse juures kõige olulisemaks kindlasti eelnevat planeerimist ning võimalust ka vastavalt olukorrale, ilmale ja tujule oma plaani ümber mängida. See on justkui võti, mis on eduka puhkuse eelduseks. Tunne ennast, oma pere ja oma lemmikloomi. Eks see plaan ole igaühe jaoks individuaalne, tuleb vaid aru saada, mis see on.

Väikene meelespea koertega reisimiseks

  • Planeeri, planeeri, planeeri - ole teadlik, mis on just sinu jaoks oluline, et saaksid oma puhkust nautida.
  • Võimalusel jaluta koerad enne pikka autosõitu ära.
  • Kui koeri hommikul ja õhtul välja lased, siis esimesel korrusel asuv hotellituba on koertega reisides kõige mugavam.
  • Igaks juhuks tasub üle küsida, kas hotellis või lähedal asuvates tubades ööbib samal ööl ka teisi koeri või lemmikloomi. Nii on sul parem võimalus ennetada ebamugavaid olukordi.
  • Kui koer on puuriga harjunud, siis võta see kaasa. Ta üksinda toas olles puuris olla ja risk, et ta toas pahandust teeb on ärahoitud. Isegi siis, kui ta kodus on korralik, siis võõras kohas võib ta teistmoodi käituda.
  • Kui väljasõite teed ja koer päeval üksinda hotellituppa jääb, siis teavita sellest personali juhuks, kui tuppa peaks vahepeal näiteks koristaja minema.
  • Paki koera kõik tarvikud mugavalt ühte kohta, ühte kotti. Nii ei jää midagi maha ja saad koti kerge vaevaga kaasa haarata. Vajalikud tarvikud võiksid olla lihtsasti kättesaadavad.
  • Võõras kohas ööbides võta koerale kaasa oma tuttav tekk ja mänguasi jne. Kui nad üksinda tuppa jäävad, siis neil on seal tuttavad lõhnad (reisikotid, tuttav pesa jne).
  • Mõtle ööbimiskoha asukoha peale. Kas keset linnakära asuv hotell on sinu jaoks parim valik? Mina eelistan rahulikku ja looduslähedast kohta. Kui on vaja keset linna ööbida, siis valin koha, mille lähedal on parke või muud kohelust, kus koeri jalutada.
Eesoleval nädalavahetusel ootab koeri taas ees üks agility-võistlus. Agilityst juba pikemalt järgmisel korral :).