Bretooni liivakarva basset on pärit Prantsusmaalt, ta on väga vana tõug. Neid kasutatakse jahikoertena, peamiselt väikeulukite jahil. Nad töötavad packides ehk siis karjana, basset vőib töötada ka üksi vői paaris. Basseteid kasutatakse enim jänesejahil. Bretooni liivakarva bassetid on kirglikud jahikoerad, ent samas ka suurepärased kaaslased, keda hinnatakse nende seltsivuse, kiinduvuse ja tasakaalukuse poolest.

Välimus
Pea on keskmise suurusega, märgatava kuklakühmuga. Silmad on tumedad (kastanivärvi). Kõrvad asetsevad silmade kõrgusel ja ulatuvad peaaegu ninapeeglini. Kõrvad on kaetud lühikese ja peene karvaga. Lõuad on tugevad ja kääritaolise hambumusega. Kael on lühike ja lihaseline. Rinnakorv on sügav. Esijäsemed on sirged, tugevad ja kergelt kõverdunud. Tagajäsemed on tugevad. Käpad on kitsad, käpapadjad siledad ja tugevad. Saba keskmise pikkusega, hoidub kergelt kaarekujuliselt. Näitustel on karvkatte eelistatud värvusteks punane/nisukarva või beežikas. Rinnal või kaelal võib esineda ka veidi valget, kuigi üldjuhul pole see soovitav.
Nii emaste kui ka isaste turjakõrgus on 32-38 cm ja kaal jääb vahemikku 16-18 kg.

Toitmine
Need koerad ei ole valivad sööjad.

Suhtlus
Bretooni liivakarva basset on väike, intelligentne, sõbralik, julge ja väga aktiivne koer. Tõug sobib hästi lastega ja teiste lemmikloomadega peredesse. Ei sobi valvekoeraks, kuid annab saabunud võõrastest häälekalt märku. Neile ei meeldi kaua aega üksi olla ning nad naudivad tegevust ja perega koosolemist.

Aktiivsus
Bretooni liivakarva bassetid vajavad mõõdukas koguses liikumist. Neile meeldib hullata ja mängida ning nad on tugeva jahtimisinstinktiga. Ilma rihmata jalutamisel tuleks seega koerale erilist tähelepanu pöörata.

Treenimine
Intelligentsed koerad, kel on mitmeid hurdale iseloomulikke jooni. Koolitamisega peaks alustama juba kutsika varajases vanuses, vastasel juhul muutuvad koerad „kurtideks" ja tulevad ja tegutsevad siis, kui neile meeldib.

Pesakond
Pesakonnas umbes 6 kutsikat.

Eluiga
Keskmine eluiga 12-14 aastat.