Põgenevad hirmu pärast

Koerad põgenevad enamasti mõne hirmutava olukorra tõttu, näiteks äikesetormi või ilutulestiku pärast. Mõned koerad rahunevad siiski maha ja naasevad peagi peremehe juurde, kuid raskete kogemustega koerad, kes on näiteks kasvatustest pärit või halva kohtlemise osaliseks saanud, on pidevas kaitsepositsioonis – rünnata või põgeneda. Nii on nad väga tundlikud iga heli ja järsu liigutuse suhtes. Põgeneval koeral on ka juba kogemus inimestega ehk ta teab, et meelitavad kutsujad tahavad teda kindlasti kinni püüda. Nii saavad lähenevad ja kutsuvad inimesed koera jaoks ohtudeks, mille eest tuleb kindlasti põgeneda.

Parem laula oma koerale

Tihti proovitakse koera kutsumise asemel ka vilistada, sest tavaolukorras nad ju reageerivad sellele. Kahjuks ei ole seegi hea lahendus, sest ilmselt ei ole sina esimene püüdja, kes üritab koera sel moel kätte saada, ning nii mõjub ka vilistamine loomale hirmutavalt. Sama kehtib ka käte plaksutamise ja põlve patsutamise kohta. Selle asemel hoopis laula oma koerale. See võib tunduda veider, kuid vähemalt ei hirmuta sa nii teda eemale. Vali endale meelepärane viis ning mõtle ise sinna juurde sõnad, mida soovid oma koerale öelda. Sel moel kuuleb koer sinu tuttavat häält, mis peaks teda rahustama, ning samas kõlab laulmine teisiti, kui eelnevate püüdjate ärevad hüüdmised. Kui koer on muidu kartliku loomuga, siis mõjub vaikne otsimine siiski kõige paremini.

Rahusta oma koera

Kui leiad oma koera, siis ära hakka teda kutsuma või temaga meelitaval häälel rääkima. Hoopis istu ja hakka lauldes temaga suhtlema, samal ajal eemale vaadates või silmanurgast jälgides, mitte teda jõllitades. Seismine on koera jaoks dominantne žest, aga istumine alistuv ning nii ei tunne koer end sinu poolt ohustatuna ja võib isegi julgeda sulle läheneda. Temas huvi tekitamiseks võid teeselda maast millegi söömist või veel parem, võta päriselt maiustused kaasa, et ta tunneks toidu lõhna ja kuuleks krabinat. Kui koer on liiga ärevas seisundis, ei pruugi tal maiustuste vastu siiski huvi olla, sest tema jaoks on olulisem suunata oma tähelepanu võimalikele ohuallikatele.

On juhtunud, et koer on algul jälitava püüdja eest ära jooksnud, kuid pärast seda, kui püüdja heitis selili maha ja hakkas end rinnale patsutama, lõpuks saba liputades tema juurde tulnud. Teine koer näiteks saadi kätte, kui püüdja ja omanik hakkasid omavahel lendavat taldrikut viskama – nad ei teinud koerast seni välja, kuni koer ise nende juurde tuli. Loom ei tohi tajuda, et sinu eesmärk on ta kinni püüda. Kui kogu oma tähelepanu jäigalt koerale suunad, tunneb ta sinu ees hoopis hirmu.

Paljud koeraomanikud ei suuda uskuda, et muidu alati kuulekas lemmik ei tule hirmununa kutsumise peale nende juurde. Hirmunud ja segaduses loom aga ei käitu nii, nagu ta tavaliselt seda teeb. Seega proovi järgmisel korral meie soovitusi ja püüa oma koera pigem istudes ja lauldes rahustada ning toiduga huvi tekitada, mitte ähvardades eemale peletada.

Allikas: moderndogmagazine.com