Inspireerivad loomaomanikud meie seast: 3 koera omanik Kairi tegeleb kahe Eestis üsnagi tundmatu, kuid põneva hobiga



Inspireerivad loomaomanikud meie seast: 3 koera omanik Kairi tegeleb kahe Eestis üsnagi tundmatu, kuid põneva hobiga
Kairi koos Tiidu, Nora ja KaligaErakogu

Kairi Zvirik on koerafanaatik ja naudib ülekõige oma lemmikutega tegelemist. Süvitsi sukeldus ta koeramaailma tänu oma esimesele koerale. Tänaseks on Kairil kodus kolm koera ja tema suureks hobiks on Eestis mitte väga laialdaselt tuntud veosport. Mida Kairi veel teeb ja kuidas on ta selle kõigeni jõudnud? Loe lähemalt allolevast artiklist!

Millised koerad Sul kodus on ja kuidas just nende tõugudeni jõudsid?

Mul on kokku kolm koera: Tiit on 5-aastane segavereline väike poiss, Nora on 2,5-aastane Siberi husky ja Kali on 1,5-aastane basenji.

Tiit oli kauaoodatud kullakene, valisin ta tollal internetist puhtalt välimuse järgi välja ja sõitsin oma kutsikale kiirelt Mustveesse järgi. Tiidu kaasasündinud tervisehäire ning sellest tulenevad käitumisprobleemid ajendasid mind koerte koolitusse põhjalikumalt süvenema.

Mitu aastat hiljem jõudsin Siberi huskyni. Peale iseloomu köitis mind ka nende välimus ja fakt, et tegu on töökoeraga. Otsustades, et Siberi husky on õige valik, jõudis meile koju Nora.

Basenji Kali on tegelikult minu abikaasa Olle koer - kui basenjit saab üldse koeraks nimetada. Pigem tundub mulle, et ta on miskit kassi-koera-rebase-šaakali vahepealset.

Loe veel

Seotud lood:

Sa tegeled kahe Eestis mitte laialdaselt tuntud hobiga. Mis hobid need täpsemalt on?

Noraga tegelen ma veospordiga ja Kali jookseb hurtade maastikujooksudel.

Milliseid spordialasid oled oma koertega veel proovinud?

Lisaks mainitule tegelen Noraga ka ralli-kuulekusega, Kali teeb esimese basenjina Eestis SK-d ehk sõnakuulelikust.

Räägi täpsemalt Norast, kaua sa oled temaga veosporti harrastanud?

Noraga jõudsin veospordini 2015. aasta septembris, kui kohtusin läbi husky-maailma sellise imelise inimesega nagu Kadi. Koos temaga tegime oma esimese treeningulaadse soorituse ehk rakendasime koerad tõukeratta ette ning lasime neil end vedada, ise praktiliselt teadmata, kuidas ja mida täpsemalt teha. Alates sellest päevast hakkasime asja rohkem süvenema, spordiala uurima ning treeningud muutusid reaalsemaks, struktureeritumaks ja tihedamaks.

Kas te treenite Eestis mingi kindla klubi all või olete iseseisvalt jõudnud sinna, kus hetkel olete?

Teeme asja praktiliselt iseseisvalt, kõikide küsimuste ja murede tekkimise korral pöördume ühe Eesti tööliini huskyde kasvataja, Ülle poole. Temalt pärineb ka enamus meie veoga seonduv varustus. Ülle aitab meid alati nõu ja jõuga, ilma selleta oleksime me tõenäoliselt juba ammu tupikusse jooksnud.

Käesoleva aasta sügisel tegime Kadiga ka oma tiimi - Urban Rush husky team, millesse kuulub hetkel 4 huskyt: Nora, Sparky, Mona ning Lisa. Kõik 4 koera käivad meiega pidevalt trennides.

Milline on teie nädala treeningplaan ja kuidas teie päevad välja näevad?

Keskmiselt treenime kolm päeva nädalas. Erinevad distantsid, kiirused, rajad, et koertel oleks põnev ja vaheldusrikas. Kahjuks ei ole Tallinnas piisavalt erinevaid radu, mis meile treenimiseks sobiksid. Kuna saame treenida vaid külmemal ajal, sügisest kevadeni, mil õhutemperatuur on koerte jaoks võimalikult madal, siis nädala sees saame seda teha õhtuti. Eestis elades on õhtuti treenimiseks vaja valgustatud radasid, sest lihtsast rattalambist üldiselt ei piisa.

Valgustatud on üldjuhul vaid asfaltkattega kergliiklusteed, mis ei sobi treenimiseks üldse, või terviserajad, mis on tihti kas ülerahvastatud, koeravaenulikud või vastupidi täis rihmastamata koeri, kes ei kuuletu omanikele ning segavad treeningut. See limiteerib meie treeningvõimalusi kõvasti. Teistel päevadel käime samuti ka koertega iseseisvalt jooksmas.

Kuna töötan graafiku alusel, siis päevaplaan sõltub sellest, kas tegu on tööpäevaga või mitte. Tööpäevadel ärkan päris vara, piisavalt vara, et jõuaks enne tööleasumist veeta koertega õues vähemalt tunnikene.

Selle tunni sisse mahub rihmas jalutamine, lahtiselt jooksmine ning ka kuulekusharjutused. Koju jõudes on kätte jõudnud hommikusöögi aeg ja seejärel on koerad harjunud end kerra magama keerama. Tööpäeva õhtuti ootab ees üsna sarnane jalutuskäik või hoopis trennid.

Vabadel päevadel teeme tiimiga trenne ja veedame värskes õhus umbes pool päevast.

Kas olete juba ka võistlustel käinud ja kuidas läinud on?

Käisime oktoobri keskel Lätis toimunud Baltic Cup V etapil. Baltic Cup-i näol on tegemist rahvusvahelise kelgukoerte võistlusega, mille iga etapp toimub üldiselt erinevas riigis, Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Üks etapp toimub kahel järjestikusel päeval, kus mõõdetakse paikapandud raja läbimise kiirust. Kahe päeva tulemused liidetakse ning selle tulemusel saadaksegi võitja. Raja kiiremini läbinud meeskond on võitja.

Tegemist oli meie esimese võistlusega. Saime pildi silme ette, kuidas asi käib ja loomulikult ka kogemuse võrra rikkamaks. Päris viimaseks ei jäänud, mis oli ka väike eesmärk. Tööliini huskydega on väga raske konkureerida.

Teise päeva hommikul pääses Lisa, kes oli minu rakendi teine koer, aiast välja põllu peale husky asja tegema. Ajasime teda seal pool tundi taga ning lõpuks oli koer end võistluste alguseks täiesti tühjaks jooksnud ja väsinud. Siiski läbisime raja ja saime aja kirja. Üldiselt jäime ürituse ja sealt saadud kogemustega väga rahule.

Novembri alguses on tulekul meie teine võistlus, seal proovime tõukerattavedu lumes.

Kuidas näed oma tulevikku selles spordis?

Kindlasti jätkame me usinasti treeninguid ja osaleme ka võistlustel. Mis tempos me edasi liigume, seda vaatame jooksvalt. Ei tasu üle pingutada, vaid peamine on siiski asja mõnuga võtta. Nii naudime meie ja naudivad ka koerad seda katsumust. Elame ja näeme, mida tulevik endaga kaasa toob.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare