Koera jaoks pole peremees ainult juht ja hoolitseja, vaid ka lapsevanem
Viinis asuva Vetmeduni Messerli uurimisinstituudi teadlased käsitlesid oma töös tugevat sidet, mille järgi peavad lapsed oma kaitsjaid n-ö turvaliseks pesaks, kindlaks ankruks, kes sisendab neisse kindlustunnet, mugavust ja rahulolu.
Teadlased tegid koerte peal kolm katset, kus nad varieerisid omaniku kohaoleku ja käitumisega. Nii oli omanik kas puudu, vaikiv või julgustav, lisaks asendasid nad korra koeraomaniku ka võõra inimesega. Katsetes said koerad teenida interaktiivsete mänguasjade käsitsemise eest toidupalu.
Katses selgus, et koer olid palju rohkem motiveeritud preemiat teenima, kui tema omanik oli kohal, võrreldes situatsiooniga, kus teda polnud. See, kas inimene looma ka julgustas või vaikis, koera eriti ei mõjutanud.
Kuna kutsikad oli kõige altimad toidupalade nimel töötama siis, kui neil oli võimalus lihtsalt oma omaniku lähedal olla, järeldasid teadlased, et lapsed ja loomad käituvad üsnagi sarnaselt. Nimelt on inimeste puhul tõestatud, et lapsed, kel on võimalus olla oma ema lähedal, lahendavad neile antud katseülesandeid järjekindlamalt ja motiveeritumalt.
Uuringu üks autoritest, Lisa Horn märkis, et neid üllatas eriti see, et ka täiskasvanud koerad suhtusid omanikesse nagu lapsed vanematesse.
Teadlaste sõnul on tegemist esimese uuringuga, mis tõestab n-ö turvalise pesa efekti kutsikatel. Tulemused on tähtsad ka edasisteks koertega tehtavateks katseteks, kuna omaniku kohalolek võib teste oluliselt mõjutada.
Uuring on avaldatud väljaandes PloS ONE.
