Koerad paradiisis? Eestit külastava paavst Franciscuse sõnad loomade suunal tekitasid elava arutelu


Koerad paradiisis? Eestit külastava paavst Franciscuse sõnad loomade suunal tekitasid elava arutelu
Pixabay

Paavst Franciscus on andnud lootust geidele, vabaabielus paaridele ja Suure paugu teooria pooldajatele. Nüüd on ta suutnud võita ka koerasõprade, loomaõiguste aktivistide ja veganite poolehoiu, väites, et ka loomad võiksid peale surma minna taevasse.

Iganädalasel vastuvõtul Vatikanis näis surmajärgsest elust rääkiv paast väitvat, et loomad võiksid minna taevasse, lausudes 2014. aastal sõnad: „Pühakiri õpetab meile, et see võrratu korraldus mõjutab samamoodi kõike, mis meid ümbritseb.“

Itaalia ajaleht Corriere della Sera jõudis paavsti märkusi analüüsides järeldusele, et paavsti arvates on ka loomadel surmajärgne elu. Selle analoogiaks olid sõnad, millega paavst Paulus VI üht oma koera leinavat poissi lohutas: „Ühel päeval näeme Kristuse igavikus oma loomi jälle. Paradiis on avatud kõigile Jumala olenditele.“

Franciscuse sõnu tervitasid sellised rühmitused nagu Ameerika Loomakaitseselts ja loomaõiguslusorganisatsioon PETA, kes nägid selles taganemist konservatiivsest katoliku teoloogiast, mille järgi loomad ei pääse taevasse, kuna neil puudub hing.

Maailma miljardi rooma-katoliiklase juhi, paavst Franciscuse positsioonid on olnud tema eelkäija omadest märksa leebemad sellistes küsimustes nagu homoseksuaalsus, üksikemadus ja vabaabielus paarid. Nii et mingis mõttes polnud see üllatuseks, et Argentina jesuiit, kes valis oma paavstinime loomade kaitsepühaku Franciscus Assisist järgi, ütleb, et neil on koht taevas.

Tore on mõelda, et kord oleme me kõik koos taevas. See on hea ja annab meie hingele jõudu.
Seotud lood:

Francisus on Vatikani raadio sõnul paradiisi kohta märkinud: „Tore on mõelda, et kord oleme me kõik koos taevas. See on hea ja annab meie hingele jõudu.“ Teoloogid hoiatasid, et Franciscus rääkis sellest jutu sees ja tegemist polnud doktriinse avaldusega. Ameerika suure katoliikliku ajakirja toimetaja ja jesuiidist preester James Martin ütles, et tema arvates kinnitas Franciscus vähemalt, et „Jumal armastab kogu loodud maailma ja Kristus lunastab selle“, ehkki konservatiivsete teoloogide väitel pole paradiis loomade jaoks.

Kiriku ajaloos on kaua vaieldud küsimuse üle, kas loomad lähevad taevasse. Paavst Pius IX, kes juhtis kirikut aastatel 1846-1878, kauem kui ükski teine paavst, toetas jõuliselt doktriini, et koertel ja teistel loomadel puudub teadvus. Ta püüdis isegi takistada loomade julma kohtlemise vastu võitlemise seltsi Itaalia haru asutamist.

Tundub, et paavst Johannes Paulus II tühistas 1990. aastal Piuse seisukoha, öeldes, et loomadel on hing ja nad on „Jumalale sama lähedal nagu inimesed.“ Kuid Vatikan ei levitanud ta väidet kuigi laialdaselt ilmselt seetõttu, et see oli nii otseselt vastuolus Piusega, kes 1854. aastal kuulutas esimesena välja paavstliku ilmeksimatuse doktriini. Johannese Pauluse järeltulija Benedictus näis rõhutatult eitavat tema vaateid 2008. aasta jutluses, öeldes, et kui loom sureb, tähendab see „lihtsalt olemasolu lõppemist maa peal“.

USA loomakaitseseltsi esindaja sõnul võib paavst Franciscuse arvamuse mõju võib olla tohutu. „Kui paavst ütles, et kõik loomad lähevad taevasse, siis tähendab see, et loomadel on hing. Ja kui see vastab tõele, peaksime tõsiselt kaaluma, kuidas kohtleme neid, kes Jumalale midagi tähendavad.“

Ühe aktiivsemalt tapamajade vastu võitleva PETA kristliku rühmituse direktor Sarah Withrow King leidis, et paavsti sõnad kinnitavad veelkord piibellikku kujutlust rahumeelsest ja armastavast paradiisist ning et see võib mõjutada meie toitumisharjumusi, juhtides katoliiklasi liha tarbimisest eemale, mis tema väitel juba niigi on toimumas. „Meie maailm on veganlik, kus elu võidutseb surma üle ja liikide vahel valitseb rahu,“ ütles ta. „Ma pole küll katoliiklasest ajaloolane, ent PETA motoks on see, et loomad ei kuulu meile, ja kristlased on sellega nõus. Loomad on Jumala omad.“

Igatahes tekitasid need 2014. aastal lausutud paavsti aktiivse arutelu.

Loe veel

„Nagu paljusid teisi Franciscuse väiteid on ka tema märkusi kõikide taevasse minevate loomade kohta valesti tõlgendatud,“ ütles USA riikliku sealiha tootjate nõukogu pressiesindaja Dave Warner. „Need ei tähenda kindlasti seda, et loomade tapmine ja söömine on patt.“ Warner tsiteeris lõiku Esimesest Moosese raamatust, milles öeldakse, et inimene „valitseb kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi Maa peal liikuvate olendite üle.“ „Ja ehkki „valitsemine“ tähendab, et inimesed võivad neid enda heaks kasutada, hõlmab see ka hoolitsust ja toitmist, millega kõik loomakasvatajad igapäevaselt tegelevad,“ ütles Warner.

Isa Martin ei usu, et paavsti märkusi võiks tõlgendada kui kommentaari taimetoidulisuse kohta. Kuid: „Ta tuletab meile meelde, et kõik loodu on püha ja et tema meelest on paradiis avatud kõikidele olenditele. Ausalt öeldes ma nõustun temaga.“

Southwesterni ülikooli religiooni- ja keskkonnauuringute professor Laura Hobgood-Oster, kes on ka ekspert koerte ja inimeste suhtluse ajaloo alal usub, et religioossed konservatiivid annavad kindlasti oma vastulöögi, kuid see võtab aega. „Katoliku kirik pole selles asjas kunagi selgesõnaline olnud ja siin valitseb suur segadus, sest see tekitab nii palju teisi küsimusi,“ ütles ta. „Kuhu näiteks sääsed lähevad?“

Allikas: The New York Times

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare