Koerad, tervis ja talv
Alles see oli, kui kirjutasin sellest, mida tuleks koerte ja nende tervise juures tähele panna suvel. Ja võta näpust, juba koputab talv uksele. Abiks ka seekord loomaarstid Kai Siibak Maxi Loomakliinikust ja Kaie Päike Tartu Loomakliinikust Päike.
Nagu inimesed, nii on ka koerad talved sageli tervisega kimpus. Kui sinu koer on isutu, uimane ja tal võib täheldada ka muid haigusilminguid (nt nohu või köha), siis tuleks kiiresti pöörduda loomaarsti poole. Kindlasti ei tohiks hakata koerale andma inimestele ravimeid.
Kuid muresid on talviti veel teisigi - nii on koertele ohtlik ka teele voolanud autode jahutusvedelik. See lõhnab meeldivalt, kuid on üliohtlik ja mürgine.
Kuigi see tundub pigem suvine mure, on ka talvel oht dehüdratsiooni tekkeks. Kontrollige, et koeral on alati saadaval värsket vett. Lumi ei ole värske vee alternatiiv!
Külm tuul, külm õhk ja libedus
Külm tuul ja külm õhk võivad olla probleemiks nii inimestele kui ka koertele. Ka koerad ei tohi väga külmaga liiga pikka aega väljas olla. Külm ja vinge tuul võib olla veelgi ohtlikum kui madal temperatuur, sest pakane on ohtlik koera kõrvaotstele, sabale ja käppadele.
“Eriti altid külmetuse suhtes on väiksed lühikarvalised koerad,” kinnitab ka Kai Siibak. “Koera kehaosadest just hõreda karvaga alad (nt kõhualune) ja väljaulatuvad kehaosad (kõrvad, saba). Reeglina tekib vaid kerge nahaärritus ja punetus, mis on mööduvad, kuid ka siis tasuks koera rohkem toas hoida ja teha lühemaid jalutuskäike. Suuremate probleemide korral tasub pöörduda arsti juurde.”
Sügistalvise libedusega arvatakse kimpus olevat üksnes inimesed, tegelikult on aga libedus ohtlik ka koertele. “Libedus ja lumehanged ohustavad ka koeri,” kinnitab Kai. “Eriti võib olla raskusi vanematel või liikumisprobleemidega loomadel, seega tasub nendega jääd ja sügavamat lund vältida.” Lemmiku liikumisvõime parandamiseks võib kasu olla liigestele mõeldud toidulisanditest.
Samas on libedas teed topeltohtlikud ka omanikule: “Kui koer järsemalt tõmbab, siis on libedaga kergem kukkuda ja teha viga nii endale kui ka koerale,” jätkab Kai. “Lumele tekkiv jääkoorik võib tekitada õrnema nahaga koertel kergemaid nahamarrastusi ja vigastusi. Need tavaliselt paranevad ilma ravita, kuid sellegipoolest põhjustavad loomale ebamugavust. Seega tasub jääkoorikut ja kõvemaid lumehangi vältida.”
“Libedus – jah, muidugi on koertel samamoodi libe kui inimestelgi,” tõdeb Kaie Päike, “kuid minu arvates on libeduse poolest ohtlikum näiteks parkettpõrand. Seega pole talvine tänavate libedus koerale väga suur probleem. Pigem käppade vigastused ja sool.”
Käie Päike meenutab seda, kuidas tema koer esimest korda lund nägi. Väike kutsu oli sellest lausa vasikavaimustuses. Ja senikaua kuni koeral külm ei hakka, on lumi ju täitsa tore.”
“Osad koerad, kel on vastav karvkate, naudivad talve ja lund palju meelsamini kui kuumi suvepäevi,” lisab Kaie. “Neil on oht soojades ruumides üle kuumeneda, sest nad ei saa ju inimeste kombel kasukat maha visata. Lume puhul ohtlikumad on vast teravad servad ja terav koorik kevadisel lumel. Paljast kõhualust aitab kaitsta vastav riietus ning lume sügavus tuleks valida vastavalt koera jalgade pikkusele Ehk piltlikult öeldes kohtadesse, kus lumi koeral üle pea ulatub, pole vast mõtet minna.”
Pärast lumes hullamist oleks soovitav koera karvastik üle vaadata ning kui vaja siis kuivamisele kaasa aidata kas rätiku või fööniga.
“Pole harvad juhtumid, kus keset talve tekib koera nahale põletik, sest märg keskkond on soodne bakterite arenguks ning naha soojus meeldib bakteritele samuti,” räägib Kaie. “Eriti just rihmade ja trakside alused ning kohad kus riietus vastu nahka puutub. Põletiku puhul tuleks kiiresti abi otsida!”
Koerakuut ja õuekoerad
Kui perelemmikuks on õuekoer, siis tuleb ilmtingimata kontrollida, et koerakuut oleks soe ja kuiv. Tuleks jälgida, et kuut ei oleks märjal alal. Ka kuudis võiks koeral olla oma ase – tekk, padi, et oleks koht, kus koeral oleks soe magada.
“Külmade ilmadega on probleemiks õuekoertele vee andmine,” lisab Kaie Päike. “Sooja vett tuleks neile ette panna rohkem kui kaks korda päevas ning võimaluse korral võiks ka toit olla soe ning vedel, ja sellises koguses, et koer selle kohe ära sööks. Osaliselt saab koer veevajadust rahuldada ka lund süües, kuid see ei saa olla ta peamine veeallikas.”
Talvine toitumine
Õuekoerad võiksid talvel saada ka veidi rammusamat toitu, sest talvel vajab koer lisaenergiat, et reguleerida kehatemperatuuri. Lisatoit aitab koeral saada vajalikke toitaineid ka siis, kui väljas on väga külm.
“Paljud koerad ja ka kassid kipuvad talveks veidi juurde võtma, samuti võib olla näha tõusu nende isus,” lisab Kai Siibak, “see on osa talveks valmistumisest, kuna kerge rasvakiht aitab looma paremini külma eest kaitsta. Kindlasti peaks jälgima, et loom ei muutuks ülekaaluliseks, kuid saledamate loomade puhul võib talvel toiduportsu pisut suurendada.”
“Toit – nagu teistelgi aasta-aegadel peaks ka talvine toit olema täisväärtuslik ning kõiki koerale vajalikke komponente sisaldav,” täiendab Kaie Päike. “Kui koer elab rohkem õues ja ilmad on külmad, siis vajab ta rohkem energiat ning tuleks anda energirikkamat toitu, tubased ja väheliikuvad koerad ei pea toidusedelis muutmisi tegema.”
Teada on sedagi, et immuunsüsteemi tugevdamiseks on koertele mõeldud olemas ja saadaval veterinaarapteekides või -kliinikutes.
Külmal talvel võib koerale ka sooja teed pakkuda. Taimeteedest on Kaie Päike soovitanud kummeli- või saialilleteed, kusjuures mõned koerad joovad seda, mõned mitte. Kerge kurgukülmetuse korral on soe jook hea abiline, kuid kui koer seda vabatahtlikult ei joo siis pole midagi teha.
Karvastik ja käpad
Talvel peab samuti hoolikalt jälgima koera karvastikku. Kui karvastik on hästi hooldatud, siis on see ka soojapidavam. Lühikarvaliste koerte puhul tasuks siiski kaaluda seda, et kasutada väljas kas sooja tekki, jakki või sviitrit, et koer oleks soojas.
“On omanikke, kes soovivad talve tulles oma lemmikuid koheselt riietama hakata, kartes, et nad saavad külma,” tõdeb Kai Siibak. “Tegelikkuses enamik koeri saavad kenasti hakkama. Kui õues käiakse mängimas ja aktiivsetel jalutuskäikudel, siis koerad riideid reeglina ei vaja. Probleem võib tekkida siis, kui õues peab kaua paigal olema või tegu on väikese lühikarvalise koeraga. Kindlasti peaks riiete puhul jälgima ka seda, et lumi ei hakkaks kogunema koeral riiete ja keha vahele, sest sellisel juhul on lemmikul jääst vestiga külmem kui ilma selleta. Väga külmade ilmadega tasub vältida pikki jalutuskäike, eriti kui on näha, et koeral endal on külm. “
Pikakarvalistel koertel (ja ka lühikarvalistel) tuleks kindlasti trimmida ka karvu käpapadjakeste ja varvaste vahel. Nii on lihtsam puhastada neid jääst ja lumest. Nende karvade trimmimisel tasub olla väga ettevaatlik, et mitte vigastada koera.
“Pikema karvaga koertel kipub tekkima talvel aeg-ajalt karvastikku lumepalle,” jätkab Kai. “Kõige lihtsam on tekkinud pallidest lahti saada neid leige veega sulatades. Käppadele tekkinud lumepallid häirivad ka looma liikumist, samuti võib see põhjustada käppade nakitsemist ja nahapõletiku tekkimist. Lumepallide teket käppadel aitab vältida käpakarvade lühemaks lõikamine ja samuti võib aidata ka käpavaha.”
Kui teie koer saab talvel märjaks, siis tuleks teda kindlasti kuivatada kas rätiku või fööniga. Tähelepanu tuleb pöörata ka käppadele, et käpapadjad ei hakkaks lõhenema. Kui käpapadjad tunduvad olevat kuivad, siis tuleb neid õlitada/kreemitada.
“Käpavahad on väga tänuväärsed, seda eriti talvel,” kinnitab ka Kai. “Need aitavad looma käppasid kaitsta nii pragunemise, kui ka teedel oleva soola eest. Samuti aitab käpavaha veidi ka libisemist leevendada.”
“Vaha muudab käpapadjandid pehmemaks ja peale moodustub kaitsekiht nii, et vaha on igati soovitatav enne jalutamaminekut käapadjanditele peale tõmmata,” lisab Kaie Päike. “Tänavalt koju naastes võiks käpad soolast ja muust tänavasaastast puhtaks pesta – et koer seda hiljem endale sisse ei lakuks. Need kes ei pelga vaeva (või ka kui on mõni käpavigastus) võiks kasutada spetsiaalseid koertele mõeldud sussikesi. Kui koer esialgsest ehmatusest uute jalgatõmmatud asjanduste vastu üle saab ja kõndima õpib, siis kõnnib ta nendega meelsasti.”
Talvised veekogud
Kindlasti tasub olla väga ettevaatlik koeraga, kui jalutate külmunud veekogu lähedal. Koer võib mänguhoos joosta veekogu jääle ja võib sattuda ohtu vajudes läbi jää. Kui koer satub jääkülma vette, siis langeb tema kehatemperatuur väga kiirelt. Ka koerad võivad surra hüpotermia tõttu nagu ka inimesed.
Üksinda autos?
Nagu suvelgi, ei tohi ka talvel koera üksinda autosse jätta. Väljas valitseva külma temperatuuri tõttu võib koeral tekkida alajahtumine. Teisalt, kui hoida automootor tööl ja autot soojendada, siis võib koera ähvardada ka vingugaas.
Jõuluaja ohud
Talvel kasutatakse kodudes soojendamiseks igasuguseid kütteseadmeid – ahje, radiaatoreid ja muid küttekehi. Ka need võivad olla koerale ohtlikud ning põhjustada põletusi. Olge väga tähelepanekud, kui koera lähedal on soojakehasid.
Kaugel pole ju ka jõulupühad, mistõttu ka mõned olulised mainitsused veel:
Jõulude ajal populaarne jõulutäht on mürgine ka koertele. Hoidke neid vajadusel sellistes kohtades, kuhu koer ei ulatu.
Ka jõulukuuskedele elektriküünalde ja tavaküünalde paigutamisega tasuks olla ettevaatlik, sest liiga madalal olles võivad need olla ohtlikud ka koerale. Lisaks tuleb kontrollida, et elektriküünalde juhtmed ei oleks põrandal – on ju teada mitmeid selliseid koeri, kes tahavad ikka oma hambaga järele proovida, millega on tegemist. Eriti kehtib see kutsikate puhul. Ohtlikud võivad olla ka jõulupuule riputatavad klaasist ornamendid ja muud jõuluehted, mis maha kukkudes kildudeks purunevad. Ka jõulupuu okkad ei ole ohutud – need on teravad ja halvastiseeditava, mistõttu võivad need alla neelatuna tekitada probleemi koera seedimisele.
Ka igasugused jõulumaiustused on koera tervisele kahjulikud – šokolaad, kommid, alkohol – kõik need on koerale toksilised.
Ka kui teete koerale jõulukingitusi, siis olgu need ikka koerale mõeldud...
Ja veel, kui kutsikatest juttu, siis tasuks mõtelda ka selle peale, et kutsikat ei tasuks tuua endale esimest korda koju ka talviste pühade ajal – kuna pühade ajal on igasugu talitusi ja toimetamisi, siis jääb kindlasti kutsikale vähe aega, kuid kutsikale on ülioluline tähelepanu just esimestele päevadel ja nädalatel oma uues kodus.
