Koerale jope selga ja papud jalga!
Kui järele mõtlema hakata, siis tõepoolest: mõni kassi- või koeratõug, kel karvu vähe või pea üldse mitte, võib meie kliimas end tõepoolest talvel surnuks külmetada. Nii et vist ei ole lemmikloomaomanike järjekordne Ameerika-stiilis alpus? Või natuke ikka on?
Kui vaja, saab ka karnevalikostüümi!
Taksikenneli Free Soul omanik Riina Reinart on veendunud, et lühikarvalistele koertele on praktiline talveriietus hädavajalik. „Ka minu koertel oli vaja mugavaid riideid, seega otsustasin ise neile õmblejaks hakata. Nüüdseks olen õmmelnud nii talveriideid kui ka karnevalikostüüme, nii oma koertele kui nende sõpradele,” ütleb Riina. Enamjaolt õmblebki just tellimuse järgi, kuigi vahel on mõni asi ka n.ö. varuks ette valmis tehtud.
Lemmikute karnevalikostüüme reklaamib Riina oma kodulehel vist ainsana Eestis. „Karnevalikostüümid on lihtsalt niisama "huvi pärast" välja reklaamitud. Neid tegin ma ainult endale mõeldes, sest käin igal aastal oma koertega ühel näitusel-festivalil, kus on päeva lõpus vahva karneval. Siiani pole teised minult selliseid kostüüme tellinud ja ega ma väga selle üle ei imesta ka,” muigab Riina.
Üldjuhul lähtub naine aga siiski asja praktilisest küljest: „Teen koertele külma-, pori- ja vihmakindlaid riideid. Need ei ole kindlasti mõeldud eputamiseks või niisama "nalja pärast"
selga panemiseks. Kindlasti pannakse lemmikuid vahel ka "ilu" pärast riidesse, aga minul (seni) selliseid kliente pole olnud.”
Riina sõnul on külma ilma riiete kandjad põhiliselt lühikarvalised koerad, porihooajal on temalt ka pikakarvalistele koertele pikkade säärtega kombinesoone tellitud. Kas lemmiku rõivas just eluliselt vajalik on, ei oska Riina teiste eest vastata. „Mina teen oma lühikarvaliste taksidega tavaliselt 4-kilomeetrise jalutuskäigu, mis kestab nii 1,5 tundi. Peale selle veel aias jooksmine-mängimine. Viimaste talvede pakane on olnud päris karm, ilma riieteta ei saaks ma koertega kauem kui 20 minutit väljas olla. Nii et mulle ja minu koertele on pikad jalutuskäigud ja seega ka riided küll "eluliselt vajalikud",” on Riina kindel.
Nii mõnigi inimeste rätsep on vahel kliendiga püsti hädas: no ei seisa paigal, aina niheleb – nagu ei saaks jutust aru, et seisku paigal! Mis siis veel loomadest rääkida! Riinal oma koduste mannekeenide paigalpüsimisega probleeme ei ole: „Tegelikult võtan ikka igalt kliendilt mõõdud ja kohendan lõiget vastavalt mõõtudele. Kui tegemist ei ole taksiga, s.t. mannekeeni pole kodust võtta, siis olen korra ka enne jope valmimist proovi teinud.”
Kas kõik koerad kohe riided omaks võtavad, ei oska Riina öelda. Arvab siiski, et enamik loomi saab siiski aru, et peale jope selga panekut on ju ees jalutuskäik – seega preemia! Ja õues pole enam aega jopet seljas tähelegi panna. „Tagasisidena klientidelt olen küll kuulnud, et mõnel koeral on paar nädalat harjumiseks aega läinud,” täpsustab naine.
Ühe hinnannäite toob Riina ka: „Näiteks talvejope taksile, peal vettpidav materjal ja sees fliisvooder, maksab 20–22 eurot.”
Peamine on vajadus, alles siis tulevad kristallid ja sitsid-satsid
Lemmikud.ee omanikud Pille Kõpp ja Monika Tigane alustasid 2009. aasta lõpu poole, mil tekkis vajadus ja idee teha midagi enda lemmikloomadele, sest poelettidelt nad sobivaid tooteid ei leidnud. Tegutsetakse firmana Lemmikud OÜ.
Lemmikud.ee on ainult internetikaubamaja ja kaupa äriregistris registreeritud postiaadressil ei müü.
Ise kirjeldavad naised oma ettevõtmist nii: „Meie tegevus on inspireeritud meie oma lemmikutest. Seega püüame teha kõikvõimalikke lemmikloomatarbeid. Kuna keemikuid meist siiski saanud ei ole, siis vähemalt esialgu me toitu ei paku. Kõike muud küll – riideid, magamisasemeid, mänguasju, kaelarihmu, trakse, ronimispuid, nõusid, mööblit, kingitusi lemmikloomaomanikele jne.
Meie toodang ja tegevus on eriline, sest kõik pakutavad tooted valmivad või on ümber töödeldud Eestis –seega on kodumaised ja suures osas valmistatud käsitööna. Kui mõne tööga ise hakkama ei saa, on meil abiks inimesed, kes oma oskusi meiega jagavad.
Loomade riideid valmistatakse ka eritellimuse alusel, sest kõik lemmikloomad ei vasta ette antud standarditele. Iga loom on meie jaoks unikaalne ja seetõttu arvestamegi kõigi lemmikute eripäradega.
Oma tegevusega soovime aidata Eestis asuvaid loomade varjupaiku. Selleks läheb igalt meilt tehtud ostult 2% annetusena Eestis asuvatele loomadevarjupaikadele. Et iga varjupaik saaks toetatud, siis läheb igas kvartalis kogunenud summa erinevasse varjupaika. Igaüks saab tellimisel anda hääle ka oma lemmikvarjupaiga poolt, mida arvestatakse annetuse saaja valimisel. Oleme kindlad, et iga kroon on neile abiks.”
Monika seisukoht on, et riided on loomale tõepoolest tihti vajalikud: „Näiteks lühikese karvaga või toakoertel, kellel ei ole tihedat aluskarva, võib talvel väljas külm olla. Ka karvututel või väga õhukese karvaga kassidel-koertel ei ole kõvade miinustega väljas just ülearu soe. Siin tulevadki appi kampsunid või joped. Emastel koertel on üldjuhul kõhud üsnagi ilma karvkatteta ja sestap vajab just kõht “soojustamist”. Pika karvaga koertel hoiab jälle näiteks kilejakk karva porist puhtana. Madalatel koertel tuleb muidu kõhualust peale iga väljaskäiku puhastada. Sama käib kasside kohta. Ja spanjelitele pannakse pähe mütsid, mis hoiavad kõrvad kaela ligidal, et need vastu maad ei käiks või söögikausis ei oleks. Pimedal ajal on hea kasutada helkuritega veste. Üldiselt riietavad loomaomanikud oma lemmikuid ikkagi praktilisusest lähtuvalt ja alles seejärel tulevad mängu muud tegurid nagu näiteks riietuse värv või lõige. Ehtimiseks läheb siis, kui riided on kaunistatud kristallidega, karusnaha või sitside-satsidega. Samas võib lemmikute riietus olla üheaegselt nii praktiline kui ka ilus. Loomulikult saab iga rõivaga ka liialdada ja asja üle vindi keerata.”
Pille enda väike puudel, muide, keeldub ilma riiete ja sokkideta üle 20 külmakraadi juures üldse välja minemast.
Poest iga kord parajat hilpu ei saagi
Nagu Riinagi, nii ei tee ka Pille ja Monika firma n.ö. one size mõõtu riideid. „Tegelikult on väga raske isegi ühest tõust koertele kindlat suurust paika panna, sest nad võivad oma mõõtudelt kardinaalselt erineda. Näiteks on väga raske leida sobiva suurusega sooja jopet või jooksuajal kasutatavaid püksikesi saksa dogile, sest loomapoodides müüdavad kõige suuremad suurused jäävad väikeseks. Pakendil on küll kirjas, et sobib suurtele tõugudele (ka saksa dogile), aga tegelikult oleks vaja suuremaid. Suuremaid suurusi on poodides ka vähem saada ja nende tootevalik on kesine,” kirjeldab Monika.
Häda on loomapoodide masstoodanguga Pille sõnul veelgi: „Loomapoodides on müügil standardmõõtude järgi tehtud kaup, valik on suurem populaarsematele väikes kasvu tõugudele. Paraku on enamus riideid suletavad kõhu alt või tuleb need üle pea loomale selga ajada. Üheks soojade rõivaste miinuseks on lühike kõhu- või seljaosa, mille puhul jääb koera kõht või pepu külma ja vihma eest kaitseta. Mõni jope on üldse sellise lõikega, kus kõhu all ainult üks rihm, mis hoiab seljaosa paigal. Nii on aga kogu kõhualune ju täiesti kaitseta!”
Koertele õmblemine on Pille meelest samamoodi nagu inimestele, ainult, et lõiked on teistsugused: „Praegu on meie tootevalikus üks põhiline vest-jope fliisvoodriga. Selle lõike töötasime välja puudli järgi ja kohendame vastavalt koera mõõtudele. Selleks, et riietus saaks võimalikult paras ja sobiv, vajame kindlaid koera mõõte. Näiteks fliisvoodriga vesti/jope jaoks on vaja koera külje pikkust (esi ja tagukäppade vahe), kõhu pikkust (võimalikult kõrgelt kaelast kuni emastel tagukäppadeni ja isastel nokuni), selja pikkust (kaela keskelt sabani), rindkere ümbermõõtu (esikäppade tagant, kõige laiem mõõt), kaela ümbermõõtu (kaelarihma kohalt), esijalgade vahet (rindkere mõõt esimeste jalgade vahel). Loomapoodides olevatel riietel on enamasti märgitud ainult kaela ümbermõõt, rindkere ümbermõõt ja selja pikkus.
Mannekeen ehk loom, kellele riideid tellitakse, peab paigal olema ainult mõõtude võtmise ajal. Ja enamasti on omanikud leidlikud ja suudavad vajalikud kohad ära mõõta.”
Lemmik.ee omanikud on veendunud, et loomade riietega on sama nagu inimeste omadega – naturaalsest materjalist tooted on mõnusad ja hingavad, aga vahel on vaja kasutada kunstmaterjale: „Rõivas peab olema ennekõike mugav ja praktiline. Vihmase aja riietus peab olema vettpidav, vetthülgav vms. Soojemal ajal (nt enne talve või kevadel) sobiks ideaalselt kerge kilevest/jope helkuritega. Kerge kilevest on loomale mugav, sest ei ole liiga soe, samas kaitseb pori ja vihma eest, tänu helkuritele on loom pimedas hästi nähtav. Jooksuaja püksikeste puhul on hea kasutada trikotaaži, et need veniks ja oleks jalas mugavad. Puuvillane trikotaaž on pehme ja hingav. Väga mõnusad on loomale ka kudumid. Paljud võivad arvata, et kapsun – see ei pea ju vett. Tegelikult aga väiksema vihma korral peab küll ja väga hästi. Kampsun ise saab märjaks, kuid koera karv jääb kuivaks .Oleme seda katsetanud oma lemmikute peal. Lisaks on kudumite eelis see, et need venivad looma liikumisega kaasa, mis teeb riietuse koerale mugavaks. Õmmeldud asjadel õmblused üldjuhul ei veni.”
Nii Pille kui Monika arvates mida varem hakatakse looma riietega harjutama, seda parem.Ja tuleb olla ka järjepidev. „Kui kehakate on olemas ja lemmik sellega esimesel korral üldse liikuda ei taha, siis tuleks ikka edasi proovida. Kasvõi toas ja samal ajal maiust pakkudes, mängides loomaga vms. Samas on loomi, kellel pole mingit vahet, kas ta on riietes või ilma,” õpetavad naised..
Pille enda koer oli esmakordselt vesti selga saades nii õnnelik ja jooksis rihma otsas nina püsti ringi, justkui samal ajal hüüdes: "vaadake mind, ma olen nüüd nii ilus"!“.
Monika dogi seevastu tahtis kampsunit seljast ära kakkuda ja keeldus esimestel jalutuskäikudel pissimast: „Mõni kord tuli lihtsalt koeraga, kampsun seljas, toas ringi käia ja looma kiita, kui ta kampsunit ära sakutada ei püüdnud. Siis õue mängima ja nii see läks.
Mõni koer jääb tõenäoliselt küll ka pikemat aega riietust sakutama, aga peremees peaks looma tähelepanu mujale suunama ja hea käitumise eest kiitma. Loomulikult võib juhtuda, et loom ei tahagi kuidagi harjuda, kuid mina ei ole sellist asja veel kuulnud. Järjepidavus viib sihile!”
Hinnad poes ja tellides
Lemmikud.ee tegijate hinnangul ka lemmikloomade rõivaste puhul üheks hinna määrajaks tootja firmamärk. Ja nagu inimeste puhul võib ka lemmikloomade riideid leida pudi-padi poodidest üsna odavalt. „Meil pakutavad rõivad ei valmi masstoodanguna ja neid on võimalik kohandada vastavalt looma mõõtudele. Kuna iga rõivaese õmmeldakse üksikult otsast lõpuni valmis, mitte ei toodeta õmblusliinil, siis ei ole võimalik väga odavalt asju pakkuda. Hinnaklass on siiski keskmine või pigem siiski isegi madalamapoolne. Kampsunitega on teine lugu. Need valmistatakse meil käsitsi ja sellest tulenevalt on hind keskmine või keskmisest kõrgem, sest käsitööd ei saa hinnata masinaga kootud kampsuniga võrdväärselt.
Koerte kampsunid maksavad loomapoodides 10-40 eurot (väikest või keskmist kasvu koerad). Meil on hinnad 19–30 eurot. Suurte koerte kampsuneid ei ole poodides näinudki. Meil on suure koera kampsun kuni 50 eurot, seda olenevalt lõnga kulust ja mustrist (näiteks siis saksa dogile).
Koerte soojad joped maksavad poes 10–80 eurot, meil 13-20 (väikest või keskmist kasvu koerad) ja suurtele koertele kuni 35 eurot,” tutvustavad Pille ja Monika hinnakujundust..
Loomaarsti arvamus
Dr Kadri Kääramees: „Ausalt öeldes ei ole ma loomade riiete osas eriline asjatundja, ent võin öelda seda, et lisaks lihtsalt eputamisele ja silmailule on koerte riietel ka täiesti asjalikke funktsioone. Näiteks võib tuua meie kliimas just aluskarvata koerad (dogid, dobermannid, bulltüüpi koerad, osa hurtasid), kes võivad sageli talvel vajada mantleid, mis aitavad hoida sooja/tuult eemal/kuiva. Pikakarvalistele koertele võivad olla kasuks pori eemal hoidvad riided (kasu on pigem nende omanikele, kes ei pea siis koera iga pissiringi järel kasima. Sportkoerad, näiteks agility jne võivad vajada riietust võistlustel jooksude vahepeal – samal põhimõttel kui sportlased, et mitte liiga kiiresti maha jahtuda või kui ilm on võistluste ajal väga külm vms. Lisaks on nüüd ka meie turule jõudnud tänuväärsed asjad, mis eriti aktuaalsed viimastel suvedel – jahutavad mantlid ja rätikud. Need on spetsiaalsest materjalist rätid või riided, mis külma vette kastetuna kuni mitu tundi jahedust säilitavad ja aitavad nii kuumades oludes koera kuumarabanduse eest kaitsta. Teenistuskoertel on sageli kasutusel spetsiaalsed vestid, et parandada koerte märgatavust/nähtavust, samuti on müügil ja kasutusel koerte ujumisvestid, mis aitavad vee peal püsida. Need on abiks nii neile koeratõugudele, kes pole kehaehituselt ujumiseks kõige paremini välja kukkunud kui ka vetelpäästega tegelevatele koertele, et anda neile nö lisajõudu uppuja veest välja vedamisel. Kasutatakse ka koertesaapaid, vahel ka täie vajadusega: et kaitsta paranevat käpavigastust või siis taas töökoertel, kes töötavad jalgu vigastada võival pinnasel.”
Liina Laaneoja (praeguseks küll praktiseerimise lõpetanud loomaarst): „Koerte riietamise põhieesmärkideks on kaitsta pikakarvalisi koeri pori, soolaseguse lume ja mustuse eest ning siledakarvalisi koeri külma eest. Koerte mood on klassikaline ja erinevalt inimeste omast eriti kiiresti ei muutu. Peamiselt õmmeldakse koertele kahte tüüpi rõivaid: kombeka- (kaetud on peaaegu terve koer, v.a. pea, saba ja käpaotsad) ning vestitüüpi (kaetud on koera selg ja küljed).
Riideid vajavad karvased ja külmakartlikud kodukoerad. Karvase koera porikombekas
on mõeldud kasutamiseks puhtuse pärast. Seetõttu valmistatakse see ilma voodrita ja
ilmastikukindlast matarjalist. Kui karvasele koerale panna selga voodriga jope, võib
selle tulemuseks olla külmetumine, sest koera vastupanuvõime haigustele langeb. Ka
ei ole mingit mõtete muretseda koerale paks rõivaese ja siis temaga talvel pargis
istuda. Koera riidesse panek on vajalik ja õigustatud siis, kui see toimub kooskõlas
koera loomulike eluviisidega. Kombekas on pikakarvalise koera karvkattele heaks kaitseks ka metsajalutuskäigul.
Koerte vestid on sooja voodriga rõivad ning sobivad nii siledakarvalistele koertele kui
ka kutsikatele. Vestid on heaks kaitseks külma eest ja võimaldavad tänu oma
avarusele koertel vabalt liikuda. Soe vest on külmal päeval asendamatu rõivaese,
sest nii saab ka koer koos oma pererahvaga talvemõnusid nautida.
Sügis-talvisel perioodil tuleb tähelepanu pöörata ka koerte käpapadjanditele, sest vee,
lume, jää ja soolaseguse lörtsi mõjul võivad käpapadjanditesse tekkida lõhed, mis aja
jooksul muutuvad valusaks ja põletikuliseks. Siinkohal võivad tõesti abiks olla koerte jalanõud, mis õue minnes käppade otsa tõmmatakse. Kasutadavõiks ka käpapadjandi vaha, millega määrimisel moodustub nahale kaitsekiht, mis samal ajal laseb nahal hingata.”
