Koeraomaniku lugu: kuidas ma seljatasin tõsise koeraallergia ja nautisin sellest hoolimata oma elu koos koeraga



Koeraomaniku lugu: kuidas ma seljatasin tõsise koeraallergia ja nautisin sellest hoolimata oma elu koos koeraga
Pixabay

Josh Bartley on üks neist õnnetutest, kellel tekkis pärast koera võtmist tugev koeraallergia, mis aina süvenes ja süvenes ... aga kes on kõigest hoolimata selle tüütuse üle võimu saavutanud. Praeguseks teab ta hästi, kuidas allergiate vastu võidelda.

See on motiveeriv lugu, mis paneb ehk teisigi mõtlema, et allergia ilmnemisel peaks olema koerast loobumine ikkagi täiesti viimane variant. Enne tasub proovida igasugu muid vahendeid ja võtteid, mida Bartley rõõmuga oma arenguloo kaudu ka tutvustab.

Josh sündis üles peres, kus polnud kunagi ühtegi looma. Selles polnud aga tol ajal ka midagi eriskummalist või mõistusevastast, sest tema isal oli astma ja õde oli tugevalt allergiline. Küll aga puutus ta mõistagi kokku oma sõprade lemmikloomadega ja see ei põhjustanud talle kunagi mingeid vaevusi või probleeme. „Ülikoolis elasin koos kassiga, kelle vastu olin allergiline, aga suutsin allergiat kontrolli all hoida, kui pesin pärast tema juures olemist käed korralikult ära,” muljetab Josh esimesest korrast, kui allergia loomakarvade vastu ilmnema hakkas. Seitse aastat hiljem võttis Josh endale oma esimese koera ning alles siis mõistis ta, et probleem on hoopis tõsisem, kui senine kogemus välja näidanud oli: „Kogu see karv ja tolm, mis temaga kaasa tuli. Sellest lõid allergiad välja.”

Seotud lood:

„See oli 2013. aasta algus. Olin just soetanud oma esimese korteri ja vaatasin kohalikke varjupaiku, et leida endale perfektne koer. Ühel päeval nägingi seda rõõmupalli ja pärast mõningaid kohtumisi olin õnnelik KC (koera nimi – toim) omanik,” avaldab Josh, kuidas karvane lemmik lõpuks temani jõudis.

Loe veel

"Mul oli lõpuks ometi koer, kellest olin alati unustanud ja esimesed päevad olid suurepärased,” jagab Josh oma esialgset vaimustust. „Kui KC meile koju jõudis, hakkasid aga mu allergiad avalduma. Mõnest aevastusest sai pidev aevastamine, sügelevad silmad ja nohune nina,” kirjeldab Josh, kuidas sellised sümptomid said ühtäkki igapäevaelu osaks. Sellegipoolest ei suutnud ta lahti öelda neljajalgsest sõbrast, keda oli nii pikisilmi oodanud: „KC oli siiski mu sõber. Ta oli lõpuks varjupaigast pääsenud, mööda riiki ringi sõitnud ja lõpetanud pärast mõningaid nädalaid hoiukodus olemist minuga. Ma ei olnud valmis temast loobuma, seega otsustasin õppida, mida saan ise ära teha, et oma allergiatest vabaneda.”

Pilt on illustreeriv. Pixabay

Selleks kohtus ta allergiaarstiga. Kui testi tulemused lõpuks tagasi tulid, oli arst väga üllatunud, kuidas Josh üldse seni kõik kevaded ja suved üle elanud on. „Ma olin allergiline muru, puude, lillede, koerade, kasside, hobuste vastu – ja see list veel jätkuks,” kirjeldab Josh, kuidas ühtäkki ei olnud justkui enam midagi, mille vastu ta allergiline poleks. Ta otsustas proovida allergiasüste, kuid teadis juba ette, et nende mõju avaldub alles kahe-kolme aasta pärast. „Allergiasüstid on olnud täielikud elupäästjad. Küll aga pean tõdema, et ma ei saa kunagi 100% allergiavabaks. Ma pidin ootama kolm aastat, et süstide täielikku mõju tunda, mis tähendas, et mul oli vaja plaani, kuidas samal ajal oma koeraallergiaga toime tulla,” jagab Josh kogemust allergiasüstidega, mida peab küll väga efektiivseks, kuid mis vajavad kõrvale ka muid täiendavaid tegevusi, kui tahta loomast mitte loobuda.

HEPA õhupuhastid, furminaator, muud koerte karvahooldustarvikud ja n-ö turvaline ruum

Esimese asjana ostis Josh endale HEPA õhupuhasti. „Puhastid lükkavad töötades kogu aeg filtri abil õhku ringi ja toodavad ka värsket õhku. Pärast nädalast kasutust olin tõsiselt üllatunud, kui suures koguses tolmu ja karva filtri peale kogunenud oli,” on Josh imestunud, kuidas ei saanud varem ise arugi, kui palju tolmu majapidamises tegelikult ikkagi ringi liigub.

„Samal päeval läksin lemmikloomapoodi ja ostsin furminaatori. Tagasi vaadates võin öelda, et see kamm on väärt igat krossi,” kiidab Josh furminaatorit, mis on teinud tõelisi imesid. „Tavapäraste vannitamiste kõrval otsustasingi vähemalt korra nädalas KC-d kammima hakata. Meil olid aias justkui oma kammimispeod ja ma tegin kindlaks, et enne tuppa minemist oleks kõik lahtine karv maha saanud,” nimetab koeraomanik oma kammimisrituaale lõbusalt pidudeks.

Furminaator-tüüpi kamm Shutterstock

„Viimane asi, mille ette võtsin, oli kõige raskem. Tegin magamistoast KC-vaba tsooni. See tähendas, et mul oli nüüd puhas ruum, kuhu saan vajadusel hinge tõmbama minna. Neist kolmest esimesest sammust viimane leevendas mu allergiaid tegelikult kõige paremini,” tõdeb Josh, et kõige raskem otsus oli selgelt kõige paremini töötav.

Tee tolmuimejaga, võta tolmu ja alusta otsast peale

Olgugi et need kolm esimest sammu olid võrdlemisi efektiivsed, oli korteris endiselt veidralt palju karvu. Nii otsustas Josh, et peab hakkama vähemalt kaks korda nädalas tolmuimejaga tõmbama ja igal nädalavahetusel tolmu võtma. „Mul oli väga raske end sellesse rutiini sundida, aga kogu see meeletu kogus mustust, mis tolmuimeja suutis kokku tõmmata, andis mulle rahulolutunde,” jagab Josh, kuidas koristamine hakkas pakkuma veidrat rahulolu ja märgib, et tema allergiad olid pärast koristamist alati hoopis paremini kontrolli all.

Sellest hoolimata tõdeb Josh, et paratamatult löövad vahel ikkagi allergiad rohkem välja. Sellisteks puhkudeks kasutab Josh ninapotti (ingl neti pot), et oma põsekoopad allergeenidest puhtaks teha. „Ninapoti kasutamine on väga veider sensatsioon, aga see tõesti aitas märgatavalt. Kasutan seda endiselt näiteks siis, kui märkan, et kevadised allergiad hakkavad välja lööma või mõni haigus kipub ligi tikkuma,” kirjeldab Josh, mida ta ootamatult tabanud allergiahoogudega võitlemisel kasutab.

Ravimid

Josh usub, et üks olulisemaid asju allergiaga hakkamasaamisel oli võtta õigeid ravimeid. „Olin olnud kogu aeg arvamusel, et ma ei taha võtta mingisuguseid ravimeid, aga arst tegi mulle selgeks, et Zyrtec ja Flonase parandaksid mu elukvaliteeti märgatavalt,” räägib koeraomanik, miks otsustas ikkagi pärast pikka kaalumist ravimitele võimaluse anda. „Mu sümptomid hakkasid kaduma juba pärast esimest nädalat. Saime nüüd KC-ga vabalt toas ringi rahmeldada, Broncose mänge vaadata ja üldse kõike koos teha. Lasin KC-l isegi magamistoas käima hakata, millal iganes ta soovib. Või kui nüüd päris aus olla, siis näeb ta seda voodit praegu rohkem enda voodina, mida mina võin siis kasutada,” naljatleb Josh nüüd.

„Ma tean, et kui peaksin kunagi n-ö õitsemisajal oma allergiarohud võtmata unustama – kas või üheks päevaks –, hakkaksid sümptomid kohe tagasi tulema,” on Josh kindel.

Nüüdseks on kolm aastat allergiasüstidega möödas ja Josh ei vaja neid enam. Olgugi et ta ei vabane oma allergiatest kunagi lõplikult, on süstidest tohutu abi olnud: „Ma võtan endiselt igal kevadõhtul allergiatableti, aga muul ajal aastast ei pea ma sellele mõtlema.” Josh usub, et tänu sellele, et ta suutis endale paika panna eespool kirjeldatud rutiini, möödusid kolm aastat allergiasüstidega täitsa rahulikult. „Ma ei lasknud allergiatel kuidagi enda elu takistada ja olin võimeline rõõmsalt koos oma koeraga edasi elama. Olen kindel, et isegi kui oleksin otsustanud allergiasüste mitte proovida, oleksin suutnud ikkagi oma allergiad edukalt kontrolli all hoida ja probleemideta koera pidada,” on
koeraomanik kindel, et allergia ei tähenda veel, et peaks ilmtingimata koerast loobuma.

„Ma soovitan kõigil allergikutel arsti külastada, isegi kui teha seda ainult informatsiooni saamiseks. Lemmiklooma pidamine on nii imeline, rahuldust pakkuv kogemus. Ära lase allergiatel end kuidagi peatada!” julgustab Josh lõppsõnas kõiki inimesi proovima ja katsetama ning allergiate vastu võitlema, nagu tema seda tegi.

Allikas: rover.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare