Jaanuaris täitis varjupaigatöötaja Abbey Boyd oma tavapäraseid tööülesandeid varjupaigas, kuhu oli päev varem toodud koer nimega Ted. Abbey andis Tedile peekonit ja alates sellest hetkest lubas koer ainult Abbey’t endale lähedale. Enne keeldus Ted jalutuskäikudest, ta ei suhelnud teiste koertega ja istus vaikselt talle ettenähtud nurgas. Õhtul lõpetas naine oma tööpäeva ja läks koju.

Kuna Abbey’l on mitu töökohta, ärkas ta järgmisel hommikul enne päikesetõusu, et oma teisele tööpostile minna. Kui ta koju jõudis, ootas teda maja ees üllatus — koer. Ja mitte tavaline koer, vaid Ted! Ted oli varjupaigast põgenenud ja järgnenud Abbey lõhnale teise linna otsa! Abbey arvates oli see märk ja Ted elab nüüd õnnelikult temaga.