Lotte lood: looma või loomasõbra reeglid — kuidas kasvatada kutsikat nii, et ta ''käest ära'' ei läheks

Enamikul meist on ettekujutus sõbralikest ja südamlikest lemmikloomadest, keda on hea sülle võtta, kaisutada ning kasutada päevamurede ära kuulajana. Loom paistab ju mõistvat kõike poolelt sõnalt ja ka patsutamist oskavad nad mõnusalt nautida. Enamasti on see aga hea koolitustöö tulemus.

Selleks, et meie lemmik „käest ei läheks“, tuleks peremeeste ootused vormida lemmikloomale tajutavasse keelde ja koolitamise eel läbi mõelda oma kodu reeglid. Enamus käsklustest ja korraldustest suudab koer täita edukalt, rikkujateks aga oleme sageli hoopiski peremeestena ise. Selle nädala loos soovitame mõningaid käske ja keelde, mis algajat loomasõpra valikute tegemisel aitavad.

Lotte elas meie juures juba terve nädal. Andsime teineteisele aega vaikselt harjuda, enne kui pinali ja pintsli lauasahtlist välja võtsime. 

Teadsime, et Lotte oli harjunud oma pesakonnas olema valdavalt jõupositsioonil ning seda rolli püüdis ta ka uues kodus hästi täita. Olime varmad kokku leppima mõned reeglid juba enne seda, kui koerale järele läksime. 

Koera koju toomisel alustasime kõigepealt juba kokku lepitud reeglite kinnipidamisest ning ja suurendasime uute reeglite hulka päev-päevalt. Selliselt suutis ka koer uusi käske järgida ning endalgi ei lähe vaja manuaali reeglitega toimetulemiseks. Varuma peab hulgaliselt koeramaiustusi, mida võiks veel mitmeks poolitada, sest kasvatamise juures ei ole eesmärk kõhu täitmine, vaid õige käitumise eest preemia andmine.

Näiteks üks esmane põhitingimus oli, et meie uus ja maailma nunnum koer ei saa kunagi ronida voodisse ega hakka ka diivanil lösutama. Kas kõige suurem ebaõiglus maailmas? Mõistan teie reaktsiooni, sest ka mul endal tuli selle reegliga harjuda. Aga tegime seda teadlikult praktilisest küljest vaadatuna. Nimelt mõtlesime sellele, küllap suudame oma diivanilt ja edevamatelt riietelt koera karvad eemaldada, aga kas see ikka peaks nii käima, et peame rinda pistma diivanil peesitava koera tõrjumise ja karvakuhja eemaldamisega nii, et tolmuimeja ägiseb. 

Peale diivani kehtis reegel ka voodi, tugitoolide jm kohta, mida kasutame istumiseks ja lihtsalt vedelemiseks. Suurim raskus oli võidelda nädalavahetustel hommikuste ärkamisjärgsete südame kokkutõmmetega, kui üks meetripikkuste pilgutavate silmadega koerahakatis iga keharakuga oma olemusest püüdis teada anda ja meid veenda, et see öö oli tema jaoks liiga pikk ja ta tuleb lohutuseks kohe sooja voodisse tõsta. 

Sellistel hetkedel palun jää endale kindlaks, sest seda reeglit ei tohi kordagi rikkuda! Koer ei erista nädalavahetusi argipäevadest ega ühte-neist-kurbadest-vihmasabina-hommikutest, mil lased tal enda külje kõrval voodis peesitada, kuid järgmine kord keelad tal juba ainuüksi voodi poole vaatamise. Mõtle ka sellele, et enamus kutsikad kasvavad suure(ma)ks ning hiljem võib tekkida situatsioone, kus väljast saabunud volask enne käppade ja kõhualuse pesemist hooga patjade vahele maandub.

Õnneks suutsime Lotte kasvatamise käigus teha südame kõvaks ning voodit ja diivanit igati vältida. Küll aga pean ma tõdema, et oleme siiski mõnel korral libastunud ning võtnud ta harva siiski diivanil istudes kahe vahele. Sel juhul oleme pannud pleedi alla, et vältida karvade sattumist otse diivanile ja kaudselt leevendanud pattu lootes, et ehk koer ei taju diivanil istumist. 

See on aga erand, mis kinnitab reeglit, sest koera jaoks ei oma tähtsust niivõrd soe ja mõnus pesa, vaid see, et ta saab olla peremeestega samal positsioonil. Seega kutsikakoolituse juures on sellise olukorra vältimine esmavajalik.