Uuringud näitavad, et koerad tunnevad empaatiat nii inimeste kui ka liigikaaslaste suhtes, ka võõraste vastu on koerad empaatilised. Samas ei ole koera käitumispsühholoogiat uurivad teadlased jõudnud järeldusele, mil määral on meie neljajalgsed lemmikud võimelised empaatiat tundma.

Kuna koera peetakse vanimaks kodustatud loomaliigiks, ei ole nende empaatiavõimes tegelikult midagi niivõrd erilist. Nad on inimese kõrval kasvanud ja arenenud juba tuhandeid aastaid. Võiks öelda, et inimese mõistmine on koertel aidanud tegelikult ka ellu jääda. Koer on inimese parim sõber.

Väidetakse, et loomadest väljendavad kõige enam inimesele omaseid emotsioone just koerad. Nad on justkui sentimentaalsed olevused, kellel on ka rikkalik hingeelu. Koer tunneb rõõmu, optimismi, ärevust, hirmu, elevust, kurbust ja paljusid teisi emotsioone. Nad tunnevad neid inimestest lihtsalt pisut erineval moel.

Teadusuuringute väitel hakkavad lapsed väljendama empaatiavõimet umbes 2-aastaselt. Mõnede teadlaste ja psühholoogide arvates on koerte emotsionaalne arengutase võrreldav 2-aastase lapsega.

Seevastu usuvad aga mõned teised teadlased, et koera emotsionaalset arengutaset võiks võrrelda ka vanemate lastega. Dr. Jill Sackman leiab, et koerte tunnetuslik arengutase on võrreldav 3-5-aastase inimesega. Arvatakse, et koerte tunded on sügavamad.

Kuidas väljendavad koerad empaatiat teiste koerte suhtes?

Viini ülikooli juures asuv Messerli uuringute instituut tegi katse, milles osas 16 paari koeri. Katses uuriti, kuidas reageerivad koerad appikutse peale, kui seda teeb tuttav koer, tundmatu koer või hoopis arvuti. Appikarjet lasti kolm korda. Enne seda mõõdeti koerte pulssi ja kortisooli taset, uuriti nende süljenäärmeid ja muutusi käitumises. Peale hädakutset lasti ruumi teine koer, kellega hädakutset kuulnud koer elab koos samas majas.

Nagu arvata võib, reageerisid koerad kõige rohkem just helide peale, mida tegid teised koerad. Kõige enam pakkus koertele huvi neile tuttav hääl. Viimasele kohale jäi arvuti poolt kuuldavale lastud heli. Katse tulemus näitab, et koerad reageerivad liigikaaslaste kurblikele helidele küll. Koera kehakeelest ilmnesid aga stressimarkerid nagu huulte limpsimine, vingumine, haigutamine, värisemine, tavapärasest madalam kehatemperatuur, kössis kehahoiak ja sorgus saba. Kõige rohkem oli stressimarkereid näha, kui kaeblik heli kostus koeralt, kellega elatakse koos.

Kui koer lasti kokku koeraga, kellega ta elab koos, siis näitas koer üles elevust ja rõõmu. Näiteks kippus murelik koer lakkuma teise nägu, oli tema lähedal, hõõrus end teise koera vastu ja näitas üles mänguhuvi. Ilmnes, et koer proovis teist koera lõbustada ja tahtis talle läbi füüsiliste lähenemiskatsete mugavust ja rahulolu pakkuda. Ta tahtis teise koera mõtted halvast olukorras eemale viia.

Kuidas väljendab koer empaatiat inimese suhtes?

Koeraomanikuna sa tead, et koer püüab sind vältida juhul, kui oled kuri, ärritunud või pahas tujus. Olukordades, kus näid kurb ja õnnetu, proovib aga koer sulle omal moel toeks olla. Näiteks kui nutad, on tõenäoline, et koer tuleb su juurde, vaatab alandliku ja küsitava pilguga otsa, paneb oma pea sülle, müksab hoopis ninaga või proovib sülle pugeda. Koerad on sotsiaalsed loomad ja jagavad meeleldi oma rõõmu ka omanikega. Oma peremehe suhtes väljendavad nad nii rõõmu kui ka empaatiat umbes samamoodi nagu liigikaaslaste suhtes.

On koeri, kes vaatavad peremehele sügavalt silma, proovides omanikku mõista ja lugeda. Üldjuhul aga koerad teistele koertele sügavalt ja pikalt silma ei vaata, sest seda võib teine osapool agressioonina tõlgendada. Jälgi, kuidas koerad omavahel suhtlevad, sellist silmsidet nad ei hoia, nagu hoiavad inimesed, kui nad omavahel suhtlevad.

Allikas: cuteness.com