Koerad võivad oma saba jahtida mitmel põhjusel. Sageli teevad nad seda kas igavusest või tähelepanu saamiseks, sest nad on ära õppinud, et kahejalgsed hakkavad selle peale alati naerma. Nii saab koer soovitud tähelepanu ja õpib seda käitumist kordama. Saba tagaajamisest võib aga kujuneda ka tõsisem probleem, mida psühhiaatrid nimetavad obsessiiv-kompulsiivseks häireks.

Obsessiiv-kompulsiivne häire võib avalduda erineval kujul. Selline mure oli ka loomaaias elanud jääkarul Nordil, kes oma vasakut käppa ilma näilise konkreetse põhjuseta aina lakkuma kippus, kuni lõpuks tekkis sinna haavand ja Nordi seisund halvenes sedavõrd, et loom tuli jaanuarikuus magama panna. Loe Nordi kohta lisa SIIT.

Sundtegude taga on alati sundmõtted ja mingisugune hirm. Nii nagu on inimeste seas foobikuid, kes kardavad paaniliselt pisikuid ja üritatavad neist pideva kätepesuga või koristamisega lahti saada, on probleeme ja muresid ka loomade seas, kes üritavad end mingi sundtegevuse läbi rahustada.

Koera peas toimuvast on raskem aru saada, sest tema meiega otseselt ei kõnele. Siiski on sellised käitumismustrid olemas. Üheks viisiks on saba taga ajamine, kuid ka iseenda pidev nakitsemine, lakkumine või hammustamine on sundkäitumise avaldumisviisid.

Sellised käitumisprobleemid võivad tekkida mitmel põhjusel – suletud ruumis kinnihoidmine, füüsiline kuritarvitamine, minevikus saadud vigastus või trauma, ärevushäire lahusoleku tõttu ja nii edasi – ja nendega tuleb tegeleda. Tihtilugu saavad sundteod alguse juba noores eas.

Ei tasu karta, et loomaomanikule selline käitumishäire märkamatuks jääb. Kui koer oma saba meeleheitlikult ja pidevalt taga ajab, tuleks ühendust võtta veterinaararstiga ja käitumisspetsialistiga, sest probleem on loomale väga kurnav ja võib teda tõsiselt kahjustada.

Uuringud on täheldanud, et korralikku toitu ja toidulisandeid saavatel koertel esineb saba tagaajamist vähem. Ka inimeste puhul on teada, et vitamiinid ja mineraalid aiatavad sundhäire alla kannatajate olukorda leevendada. Inimestel peetakse sundmõtete põhjuseks lapsepõlves kogetud stressi ja vägivalda.

2012. aastal Helsingi ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et saba jahtivatel loomadel oli raske kutsikapõli – nad võeti ema juurest ära varem kui normaalse käitumisega koerad. Saba jahtivad koerad on tihtilugu ka tagasihoidlikud ja arglikud. Ka teatavat tüüpi obsessiiv-kompulsiivhäire puhul muutuvad inimesed väga vaoshoituks.

Uuringu kohta võid lisa lugeda SIIT.

Allikad: cesarsway.com; ajakiri Lemmik