Millised koeratõud sobivad lastega perre?
Olenemata sellest, kas on tegemist sõbraliku retriiveriga, kes ei pane pahaks, kui laps teda sabast sikutab või kannatliku kolliga, kes lubab oma kasukasse patsikesi punuda, on peres olev koer lapse üks esimesi parimaid sõpru ja armastatuimaid kaaslasi.
Lisaks sellele, et lemmikloom on tore seltsiline, võimaldab koer kogeda lapsel teiste eest hoolitsemist. Sellises olukorras ei ole laps ainult see, kelle jaoks kõik ära tehakse, vaid ta saab ülesandeks koeraga jalutamas käia, teda toita ja kammida. Sellest tulenevalt on lemmikloomadega üles kasvanud lapsed sageli empaatiavõimelisemad, nad saavad teiste muredest ja vajadustest aru.
Ehkki lemmiklooma ei maksa kunagi võtta probleemide lahendamiseks, võib koerast teinekord suur abi olla. Näiteks võib koer aidata häbelikul lapsel oma kestast välja tulla. Sõprus koeraga annab lapsele turvatunde ka võõrastega suheldes, sest loom on justkui kodust turvatunnet ja uut ja hirmutavat olukorda ühendavaks sillaks.
Isegi lapse allergia ei takista lemmiklooma võtmist. Alati võib otsustada koeratõu kasuks, kes üliharva karva ajab. Göteborgi ülikooli teadlased on toonud välja, et lastel, kes esimestel eluaastatel loomadega kokku puutuvad, on väiksem tõenäosus allergia või astma tekkimiseks kui neil lastel, kelle peres lemmiklooma pole.
Kui peres on laps, siis koera valimisel võiks järgida üldist reeglit: mida väiksem on laps, seda suurem võiks olla koer. Sellel on ka praktiline põhjus, sest kui väikelaps kohmakaid samme tehes koera otsa komistab, ei saa loom haiget, vaid astub lihtsalt eemale. Väikesed koerad võivad ennast valu eest aga kaitsma hakata, mistõttu väikesed tõud sobivad sellisesse perre, kus laste vanus on 6 aastat ja peale.
Alljärgnevat loetelu ei pea võtma kui ainuvõimalikke variante, vaid tegemist on koerte iseloomust ja spetsiifikast tulenevate soovitusega.
Berni karjakoer
Berni karjakoer perele pühendunud hea iseloomuga koer. Neil on võime kiinduda just ühte pereliikmesse, kes neile kõige lähedasem on. Nad on aktiivsed ja seltsivad mängukaaslased.
Käharakarvaline bichon
Need mängulimulised ja oma perekonda armastavad koerad sobivad ka allergikutele ja nad on ka korteris elades õnnelikud. Siiski ei maksaks väga pisikesele lapsele bichoni seltsiliseks võtta, sest koerale ei pruugi meeldida, kui innukas ja aktiivne väikelaps teda mänguhoos kohmakalt sakutama kipub.
Kolli
Kollid on loomu poolest karjatajad. Kui kolli näeb lapses oma karja liiget, kelle eest ta hoolitsema peab, on lapsele ustav ja nalja mõistev sõber garanteeritud. Koera pikk ja kohev karvkate nõuab sagedast kammimist, mistõttu kolli ei pelga, kui laps oma kohmakatega kätega tema kasuka peal juuksuritööd harjutab.
Kuldne retriiver ja labradori retriiver
Retriiverid on ühed populaarsemad koeratõud ja seda põhjusega. Nad saavad isegi väikelastega hakkama, sest nad on õrnad ja hoolivad. Neist teeb eriliselt hinnatud lapsehoidjad veel see, et neid ei häiri ei nutt ega lärm. Kuna need koerad vajavad palju ruumi mängimiseks ja rohkelt liikumist, sobivad nad spordilembesesse perre.
Retriiverid kipuvad vahel kättesattuvaid esemeid närima, aga varajase õigeaegse treenimisega saab koeral selle kombe ära õpetada.
Newfoundlandi koer
Newfoundlandid on hea iseloomuga ja sõbralikku karu meenutavad koerad, kellele meeldib ujuda, tulla kaasa pikkadele jalutuskäikudele ning isegi kanda seljakotti või vedada käru. Kuna tegemist on töökoerteks aretatud tõuga, armastavad nad palju väljas liikuda. See koer sobib seltsiliseks vaiksele, passiivsele lapsele, kellele oleks vaja aktiivset ja liikuvat sõpra.
Tasub arvestada, et newfoundlandi koer korterisse ei sobi — tema vajab liikumiseks oma hoovi või suuremat territooriumi.
Puudel
Samamoodi nagu lühikarvaline bichon, sobib ka puudel sõbraks allergilisele lapsele. Need koerad ajavad karva kord elus — siis kui nad pehme kutsikakarva täiskasvanuks saades maha ajavad. Seetõttu peab puudlit korrapäraselt pügama ja sageli kammima, et karv ei pulstuks. Puudlid on nutikad, energilised ja hästi treenitavad koerad. Kui puudel saab koos lapsega tegutsedes oma energia välja elada, pole ka karta, et ta koduseinte vahel liiga ülemeelikuks muutuks.
Allikas: www.parents.com