Murelik loomasõber: elukaaslane ei salli minu koera. Kas keegi oskaks nõu anda, mida teha?

Lemmikloom.ee-le kirjutas anonüümseks jääda soovinud naine, kes on tõsiselt mures nii oma koera kui ka suhte pärast. Kas tõesti võib üks lemmik armastusele saatuslikuks saada? Koeraomanikud, kel head nõu, palun jagage! Aitame üheskoos murele lahenduse leida.

Kui ma oma praeguse elukaaslasega tutvusin, ei öelnud ma talle kohe, et mul on kodus väike koer. Peigmees nägi alles siis minu lemmikut, kui esimest korda mulle külla tuli. Suzy on 4-aastane Jack Russelli terjer. Sain aru, et minu (tollal tulevane) elukaaslane ei olnud koerast erilises vaimustuses, aga et asi nii hulluks läheb nagu praegu, ei osanud ma küll oodata.

Oleme praeguseks paar kuud koos elanud. Elukaaslane ei tegele Suzyga ja kui võimalik, hoiab temast ka eemale. "Kuule, sa ei ole vist koerainimene?" küsisin ükskord ettevaatlikult. Sisimas tegi see mind väga kurvaks, kuid järgnevat ma küll oodata ei osanud. Mu elukaaslane tunnistas, et ta ei salli koeri absoluutselt: "Nad on nii lärmakad, lõhnavad imelikult, nõuavad kogu aeg tähelepanu.“ Loetelu jätkus veel pikalt. Minul vajus lõug üha enam allapoole. Mees ütles, et ta vanaisal oli väike "nähvits", kui ta pisem oli ja ehkki see oli sõbralik tegelane, hoidis ta temast alati eemale.

Ta ei ole Suzy vastu vägivaldne, kuid mind häirib, et ta ei ole koerainimene nagu mina. Samas on see ainuke asi, mis meie vahele kiilu lüüa võib. Kas on ehk mõni koeraomanik, kes on samasse olukorda sattunud? Mida ma tegema peaksin? Andke palun nõu.