Närviline koer, tülikad arstivisiidid: kas teadsid, et põhjuseks võib olla sinu käitumine?

Mis muudab koera närviliseks? Mõned koerad on juba loomu poolest väga ärevad ja närvilised, samas kui teised on närvilised nende omanike stressi ja murelikkuse tõttu. Keskkond, kus koer kasvab, võib avaldada tohutut mõju nende käitumisele ja sellele, kuidas nad stressirohkete olukordadega toime tulevad.

Koerad ei saa aru, miks nende omanikud on stressis, kurvad või vihased, kuid nad reageerivad sellele mitmel erineval viisil. Mõned hauguvad, teised püüavad end ära peita, samas kui kolmandad võivad hirmu tõttu niutsuda või isegi agressiivseks muutuda. Vaatame, kuidas selliseid olukordi kõige paremini lahendada, kui need peaksid ette tulema.

Kuidas õigesti närvilise energiaga toime tulla

"Sageli on koera asemel hoopis omanik see, keda rahustada tuleb," tõdeb käitumisspetsialist. Viis, kuidas lemmikloomade omanikud end ülal peavad, võib mõjutada otseselt seda, kuidas nende koerad ümbrusele reageerivad. Oletame, et omanik toob oma lemmiku kliinikusse näiteks hambaid puhastama. Kui omanik ise on seejuures närviline (räägib kiiresti ja käitub ärevalt), siis see närviline energia kandub kindlasti üle ka lemmikloomale.

Peame mõistma, et koerad on väga intuitiivsed ja meie kehakeel üksi võib näidata stressi, ilma et me ühtki sõna ütleksime. Loomad märkavad, kui sinu keha on pinges või kui sa teed kiireid liigutusi (näiteks kiired käeliigutused, jala raputamine või närvilisuse tõttu suutmatus paigal seista) ja need annavad koertele teada, et midagi on valesti. Samuti suudavad koerad tunda ära stressi või hirmu, kasutades oma teravat haistmismeelt. näiteks märkavad nad seda, kui inimene higistab ärevuse või hirmu tõttu.

Ka kõige lihtsam protseduur, näiteks küünte lõikus, võib muutuda inetuks, kui sellele valesti läheneda. Mõned koerad suhtuvad küünte lõikamisse väga hästi, samas kui teistele tuleb sööta terve kotitäis maiustusi, et saaks kasvõi ühe käpa küüned lõigatud. Kui omanikud on kohal ja stressis seetõttu, et koeral küüsi lõigatakse, tunneb koer nende närvilist energiat. Sellisel juhul võib olla kõige parem, et omanik läheb läbivaatusruumist välja ja jätab koera omapead. Enamikel juhtudel see toimib ja koer teeb koostööd.

Õige keskkonna loomine

Veterinaarkliinik on enamike koerte jaoks niigi hirmutav koht, nii et pingevaba keskkonna loomine koos rahulike häälte ja vaiksete nurkadega, kus nad puhata saavad, aitab neil stressiga paremini toime tulla.

Igasuguseid stressirohkeid olukordi tasub võimalusel alati ennetada, mistõttu näiteks enne loomaarsti juurde minekut on hea juba kodus eelnevalt rahulik keskkond luua ja nii ennast kui ka koera eelhäälestada. Nii sisenete kliinikusse palju enesekindlama ja rahulikumana.

Käitumisspetsialisti sõnul on omanike suurim stress tingitud asjaolust, et koer ei kuula neid ja olukord võib kiiresti kontrolli alt väljuda. Nad ei tea, kuidas olukorrale läheneda ja on seega ärevil, see omakorda kandub koerale üle, mille tulemusena koer omanikku sageli ei kuulagi.

Kui koeral on raske käskudele reageerida, pead arvesse võtma nii enda ärevustaseme kui ka koera oma. Kontrolli, millise hääletooniga sa koerale käsklusi annad ja hinda tema reaktsiooni sellele. Võib-olla on antud situatsioon tema jaoks liiga keeruline ja ta ei ole võimeline sinu käskudele reageerima. Sellisel puhul tule koerale pisut vastu ja proovi temaga kõigepealt kontakt luua. Jälgi, et sinu koer suudab sulle keskenduda.

Kui sul siiski ei õnnestu iseseisvalt suhet oma koeraga parandada ning kontrolli alla saada, võib professionaalse koolitaja mängutoomine imet teha. Treener näitab, kuidas koera õigesti õpetada. Koolitus on oluline, kuna annab lemmikloomale teada, et meie kontrollime olukorda ja nad on väljaspool ohtu (ja seetõttu pole mingit põhjust närviline olla).

Kui meil on emotsioonid kontrolli all, suudavad ka meie lemmikloomad enda omi paremini kontrollida. See on käitumine, mida tuleb pideva kordamise abil järjekindlalt õppida. Koeraomanikuna pead sa olema kannatlik ning suhtlema ja käituma oma lemmikutega rahulikult, hoolimata sellest, kui närviliseks sa ise muutuda võid. Närvilise koeraga toimetuleku võtmeks on aeglased liigutused ja nendega rääkimine, et nad teaksid, et oled nende poolel. Sest kui õpime oma stressi ja ärevust kontrollima, on meie lemmikud lõpptulemusena tervemad ja õnnelikumad.

Allikas: petmd.com