Unehäirete all kannatavad koerad võivad olla turtsakad, nutta, öö jooksul korduvalt üles ärgata, olla päeva jooksul loiud või muul moel oma normaalsete igapäevategevuste täitmisel imelikult käituda. Siin on neli tüüpilist koertel esinevat unehäiret koos nõuannetega, mida nende esinemise puhul ette võtta.

Narkolepsia

Narkolepsia on neuroloogiline unehäire, mis on peamiselt omane noorematele koertele. Selle põhjused on enamasti geneetilised, mille tulemusel on kehas vähenenud kemikaal nimega hüpokretiin ehk oreksiin, mis aitab säilitada ärkvelolekut ja normaalseid unetsükleid. See geneetiline häire võib mõjutada dobermanne, puudleid ja labradori retriivereid. Lisaks võib narkolepsia põhjustada ka ülekaalulisust, vähest aktiivsust ja immuunsüsteemi häireid. Vahel võib selle täpne põhjus olla teadmata.

Narkolepsia all kannatav koer võib äkitselt külili keerata ja magama jääda, tavaliselt pärast mingit ärevat või füüsiliselt aktiivset perioodi (söömine, mängimine, pereliikmete tervitamine jm). Lihased muutuvad nõrgaks ning koer vajub sügavasse unne koos kiire silmade liikumisega (REM-uni). Välised stiimulid, nagu vali hääl või looma silitamine, äratab koera järsult üles. Narkolepsiat on omakorda seostatud katapleksia ehk lihaste halvatusega.

Narkolepsia ei ole iseenesest eluohtlik ega ka valulik. Seda diagnoositakse kliiniliste tunnuste põhjal, seega näiteks narkolepsia episoodi ajal oma koera filmimine aitab veterinaaril täpsemalt seda häiret diagnoosida.

Samas puudub narkolepsia vastu ravi, seda on vaid võimalik kontrollida ja leevendada selleni viivate riskide vähendamise või ärahoidmisega. Narkolepsia episoodide pikkust ja määra võib aidata leevendada ka koera julgustamine sõnade ja silitamise/paitamise abil. Sõltuvalt sellest, kui suurel määral narkolepsia koera elukvaliteeti segab, võib veterinaar välja kirjutada ravimeid liigse aktiivsuse vähendamiseks, ärkveloleku stimuleerimiseks või narkolepsia sageduse ja kestuse kontrollimiseks.

Insomnia ehk unetus

Koerte puhul on insomnia ebatavaline ning see viitab reeglina muudele terviseprobleemidele. Seda võivad põhjustada kas valulikud füüsilised tervisehädad (artriit), sügelised (kirbud) või sagedane urineerimine (neeruhaigus või diabeet). Ärevus, stress ja kasutamata energia võvad samuti viia insomnia ehk unetuseni. Eriti vanemate koerte puhul võivad mängida rolli ka aju degenereerimise/halvenemise põhjustatud kognitiivsed häired, mis omakorda häirivad normaalseid unetsükleid.

Veterinaar saab täpsemalt välja selgitada probleemi põhjuse ja määrata sobiva ravi. Näiteks leevendavad valuvaigistid artriidist põhjustatud valu ning see tagab koerale parema ja rahulikuma une. Nõelravi võib samuti unekvaliteeti parandada, kuna leevendab valu ja ärevust ning isegi neerude funktsiooni. Vanematel kognitiivsete häiretega koertel võib aidata oomega-3-rasvhapperikas toitumine parandada ajutegevust, ning melatoniin reguleerib une- ja ärkveloleku tsükleid, mis mõlemad soodustavad paremat und.

Muud lihtsamad unetuse leevendamise võtted on näiteks koera füüsilise tegevuse suurendamine päevasel ajal, planeeritud mängimine enne magamaminekut, koera magamiskoha mugavamaks tegemine (näiteks ortopeedilise magamisaseme soetamine) ning lavendli ja kummeliga aroomiteraapia koera magamiskoha läheduses.

Uneapnoe

Ka uneapnoe on koertel üldiselt ebatavaline. Siiski esineb seda nii ülekaalulistel koertel kui ka lamedanäolistel tõugudel, nagu Inglise buldogil, Bostoni terjeri ja mopsidel. Uneapnoe puhul tekib kehasisese rasva või hingamisteede ehituse väärarengu tõttu ajutiselt hingamisteede sulgumine või nende kitsenemine, äratades seeläbi koera järkudena üles, korraga kümneks kuni kahekümneks sekundiks. Sellised pidevad unekatkestused jätavad koera päeva jooksul kurnatuks ja loiuks. Vali ja krooniline norskamine on uneapnoe tüüpiline tunnus. Ravivõimaluste hulka kuuluvad kehakaalu langetamine rasvunud koerte puhul, operatsioon ning õhuniisutajate kasutamine.

Ravimata jäänud uneapnoe võib olla eluohtlik. Kui sinu koer norskab valjult ning ärkab pidevalt öösiti üles, tuleb otsida abi ja pöörduda võimalikult ruttu veterinaari poole.

REM-une käitumishäire

Kas sinu koer „ajab unes oravaid taga”? Kui nii, siis võib olla põhjuseks REM-une käitumishäire, mis põhjustab uneajal füüsilist aktiivsust. Selline käitumine võib osadel koertel muutuda koguni ekstreemseks ja vägivaldseks, näiteks vastu seina jooksmine või elutute esemete ründamine. REM-une häirega koerad ärkavad tavaliselt üles ilma segaduse või koordinatsiooniraskusteta, mis eristab seda näiteks krambihoogudest. Veterinaar saab määrata vastavaid ravimeid, mis aitavad kontrollida koera füüsilist aktiivsust uneajal.

Kui märkad oma koera puhul muutusi uneharjumuste osas, pöördu võimalikult ruttu veterinaari poole. Omal käel koera unehäirete diagnoosimist ja ravimist tasuks vältida, kuna see võib hoopis koera unevaegusi pikendada.

Vastuvõtul viib veterinaar esmalt läbi füüsilised katsed ja testid koera unehäirete diagnoosimiseks. Kui haigus on korralikult diagnoositud, siis koostöös veterinaariga pannakse paika konkreetne raviplaan koera unekvaliteedi parandamiseks.

Allikas: petmd.com