Nõuandeid, kuidas vananeva koera eest väärikalt hoolt kanda



Nõuandeid, kuidas vananeva koera eest väärikalt hoolt kanda
Väikseid koeri loetakse eakaks alates kaheksandast eluaastast, keskmisi seitsmendast, suuri kuuendast ning ülisuuri juba viiendast eluaastast.Pixabay

Looma vanus sõltub looma suurusest. Väikseid koeri loetakse eakaks alates kaheksandast eluaastast, keskmisi seitsmendast, suuri kuuendast ning ülisuuri juba viiendast eluaastast. Kasside puhul peetakse eakaks 8-aastaseid ja vanemaid karvapalle. Seda on oluline teada, kuna vanemad loomad vajavad noorematega võrreldes mõnevõrra teistsugust hoolitsust.

Sageli arvatakse, et ealised muutused on paratamatud. Peetakse normaalseks, et vanematel loomadel on jäigad liigesed ja nad väsivad kiiremini. Tegelikult võib vähese liikumise taga peituda valulik liigesehaigus, mistõttu ei tahagi ta enam pikematel jalutuskäikudel käia. Koera väsimist võib põhjustada ka südamehaigus või ülekaal. Mälu halvenemist, hajameelsust ja muid seniilsusega seotud käitumismustreid ei saa samuti normaalseks vanusega kaasnevaks muutuseks pidada.

Kõigi eeltoodud probleemide puhul saate oma looma aidata. Liigeste valulikkust saab leevendada spetsiaalsete toidulisandite ning vajadusel ka valuvaigistitega. Kaalu saab kontrolli all hoida selleks sobilike toitudega ja isegi seniilsuse vastu on olemas toidulisandeid.

Normaalsete vanusega kaasnevate muutuste alla võib liigitada naha elastsuse vähenemise, paksenenud käpapadjandid, hapramad küüned ja hallineva koonu. Vananedes suureneb rasvaprotsent, väheneb lihasmass ning võib halveneda nägemine ja kuulmine. Samuti ei talu loomad vananedes enam nii hästi külma ega palavat ilma kui varem.

Peetakse normaalseks, et vanematel loomadel on jäigad liigesed ja nad väsivad kiiremini. Foto: Dimedium

Loe veel

Seotud lood:

Kuidas siis oma koera aidata?

Oluline on teda jälgida ning märgata, kui midagi on tema juures teisiti kui varem. Kindlasti tasuks käia ka regulaarses tervisekontrollis. Terve täiskasvanud loomaga soovitatakse kliinikus käia kord aastas, eakad loomad võiksid kliinikus käia kaks korda aastas. Vanematel loomadel esineb sagedamini liigese- ja südamehaigusi, kuseteede häireid, maksahaigusi, suhkruhaigust ning kasvajaid.

Kindlasti tasuks loomaarstiga ühendust võtta, kui esinevad sümptomid nagu kiire kehakaalu langus, märgatav isu vähenemine või suurenemine, kõhulahtisus või -kinnisus, oksendamine, pidev janu ja urineerimine, kiire väsimine, köha, muhud looma kehal.

Kuna loomade ainevahetus aeglustub vanusega, tuleks toit ülekaalu ennetamiseks asendada eakatele loomadele mõeldud toiduga. Spetsiaalsetes toitudes on vähendatud valgu, fosfori ja naatriumi sisaldus, mis vähendab koormust neerudele. Suure bioloogilise väärtusega valgud tagavad loomale piisava asendamatute aminohapete koguse. Suurendatud on ka kiudainesisaldust, mis soodustab seedetrakti tööd. Toiduvahetus tuleb kindlasti teha aeglaselt, uut toitu vana sisse segades, suurendades järk-järgult uue toidu osakaalu.

Unustada ei tohiks ka looma hammaste seisukorda. Suust tulev paha lõhn ei ole kindlasti normaalne ning võib viidata tõsistele probleemidele. Hambakivi tekitab igemepõletikku ja bakterid pääsevad vereringesse, mis võib kahjustada siseorganeid, nagu näiteks südant.

Kuna vanusega kipub karv pulstuma, kammige oma lemmikut regulaarselt. Lisaks karvahooldusele on see hea võimalus avastada algavaid nahaprobleeme või kasvajaid. Samuti aitab see teil oma loomaga head kontakti säilitada ja pakub talle hellust.

Allikas: dimedium.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare