Saksa dogi – heasüdamlik hiiglasemõõtu seltsiline

 (10)

Saksa dogi – heasüdamlik hiiglasemõõtu seltsiline
Foto: Wikipedia

Eestis tuntakse seda hiiglasemõõtu koera saksa dogina ja Saksamaalt see tõug pärit ongi. On ta ju lausa Saksa rahvuskoer. Vahel arvatakse see tõug hoopis Taani päritolu olevaks, sest rahva seas on levinud teinegi nimetus — taani dogi.

Saksa dogi on üks maailma suurimaid koeratõuge, millega aitab tutvust teha Piret Niit, kellele kuulub varsti saksa dogi Simona ja Virve Pihelgas, kellele kuuluv kennel Sorbus Intermedia tegeleb dogide kasvatmisega.

Dogisid on kutsutud ka koeratõugude Apollodeks. Vaatamata oma suurusele on nad ülimalt graatsilised ja liikuvad, kuid samas väga sitked ja tugevad koerad.

Välimus

Saksa dogid on ühed suurimad koerad ning samas on nad elegantsed, tugevad ja väärikad. Piret meenutab ühte halenaljakat lugu, mis juhtus 1988. aastal Moskvas. Nimelt ei tahtnud taksojuht Pireti dogi taksosse lasta, sest kartis. Kui Piret koeraga juba autos istus, ei julenud mees hingatagi. Koer oli see-eest aga väga rahulik.

Nii nagu ikka on isased isendid emastest suuremad. Isaste kehaehitus on massiivsem ja luustik võimsam. Isaste saksa dogide turjakõrgus ei tohiks olla alla 80 cm, emastel alla 72 cm. Kaaluvad dogid umbes 50–80 kilo. Simona kaalub 55 kilo, kusjuures Piret ise kolm kilo kergem.

Lisaks suurusele on dogidele iseloomulik nende pikk ja kitsas pea. Ka näitustel jälgivad kohtunikud just koera proportsionaalsust ja pea kuju. 

Seotud lood:

Eesti Kennelliidu kodulehel on kirjas, et saksa dogi aretatakse kolmes värvuses: kollane ja tiigrikarva, arlekiin ja must ning kolmandaks sinine.

Loe veel

* Kollane on heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni, soovitavalt musta maskiga. Tiigrikarva põhivärv on heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni koos mustade, võimalikult ühtlaselt paigutatud ja selgelt väljajoonistuvate, roietega samasuunaliselt kulgevate triipudega. Soovitavalt musta maskiga. 

* Musta-valgelaigulise ehk arlekiini põhivärv on puhasvalge, võimalikult ilma pritsmeteta, üle kogu keha ühtlaselt paigutunud ebakorrapäraste lakkmustade laikudega. Mustal dogil on lubatud valged märgised. Siia arvatakse ka manteldogi, kellel must värv mantlina keha katab ning koon, kael, rind, kõht, jalad ja sabatipp valgeks jäävad ning ka dogid valge põhivärvi ja suurte mustade laikudega. 

* Sinise dogi värvus on puhas terashall, lubatud on valged märgised rinnal ja käppadel.

Dogide karvkatte puhul on oluline see, mida koer sööb. Paljud toidud neile ei sobi ning mõne toidu puhul võib muutuda ka karvkatte värvus. Kinni tuleb pidada ka söötmisaegadest. Simonal on toidukauss söögikorra ajal ees umbes kaks minutit – selle ajaga on toit söödud.

Ilusale karvale aitab kaasa ka korralik pesu, õige šampoon (profitooted), enne näitust spetsiaalhooldus ning kõige lõpuks tõmmatakse karv veel villase sokiga üle. „Porisel ajal tuleb tuppa tulles käpad lapiga üle tõmmata,“ tõdeb Piret. „Simona teeb elu lihtsamaks ja tõstab puhastamise ajal ise käpad üles. Umbes iga kahe kuu tagant käib Simona vannis, kuhu ta meelsasti läheb. Esialgu see Simonale ei meeldinud, kuid kaheksakuuselt sai ta Klooga rannas tundma, kui mõnus on vesi ja pärast seda vannitamisega probleeme pole.“

Virve Pihelgas lisab dogide “pesukultuuri” kohta, et pesta tuleks nii vähe kui võimalik, kuid samas niipalju kui vaja. Liiga sage pesemine kuivatab dogide karva ja see kaotab oma loomuliku läike.

Iseloom

Piret tõdeb, et tema valis endale selle kutsika, kes talle kohe sülle ei jooksnud. Mida emotsionaalsem on koer, seda keerukam teda edaspidi näiteks üksinda koju jätta, arvab Piret. 

Saksa dogi on sõbralik tõug, keda on kutsutud ka õrnaks hiiglaseks. Nad saavad hästi läbi nii teiste koerte, lemmikloomade kui ka inimestega. Simonagi oskab väga hästi mängida nii väikeste kui ka suurte koertega ja inimestega. Ja mängida talle meeldib, eriti palliga.

Pireti arvates on saksa dogi šveitslaste iseloomuga – viisakas, lahke ja heatahtlik. Simona ja Piret klapivad omavahel väga hästi, kuid selleks on ka eriti esimesel eluaastal palju tööd tehtud. Piret on oma koera ise koolitanud ja sotsialiseerinud. 

Simona on väga tasakaalukas koer, kes kodus on rahulik ja oma emotsioonid elab välja metsas.
Virve Pihelgas tõdeb, et dogid on seltsiloomad, kes tahavad väga palju suhelda. Nad on väga avalad, kuid võivad ka kergesti solvuda, kui neid pole õigesti koheldud.

Piret on veterinaar. Kas veterinaaril on koeraomanikuna lihtsam või raskem? “Lihtsam,” kinnitab Piret. “Oskad ette näha selliseid asju, mida “tavainimene” ei oska.” Simona on Piretil kolmas koer. Kas eelmiste kahe koera iseloomudes võib erinevusi leida?

“Esimene koer oli ülimõistev,” meenutab Piret. Teinegi koer oli tore ja rahulik, kuid teda kasvatas pigem esimene koer kui Piret, sest toona olid koeraomanikul kiired ajad, mistõttu oli aega pühendumiseks vähem.

Dogid on head perekoerad. Simonagi saab lastega väga hästi hakkama, kuid (seda on ka paljudes raamatutes rõhutatud), et väikeste lastega ei maksa suuri koeri omapead jätta – nad võivad mänguhoos pere pisima lihtsalt pikali joosta. On ju dogid vägagi liikuvad ja erksad.
Piret arvab siiski, et kui lastele ja koertele on täpselt selgeks tehtud, mida tohib ja mida ei, siis ei tohiks olla ka probleeme.

Agressiivsed saksa dogid ei ole, ei võõraste inimeste ega ka teiste koerte suhtes. Nad on suured ja ülimalt heatahtlikud. Vahel tuleb ette ka dominantseid isendeid, kuid õnneks väga harva. Dogid on rahulikud ja intelligentsed koerad.

Kas saksa dogi saab aru, et ta suur on? “Seda kindlasti mitte,” on Piret kindel. “Ta üritab mulle ikka sülle ronida, kui ma tugitoolis istun,” naerab Piret. “Pigem arvab ta, et on pisike.”

Tervis

Saksa dogidel, nii nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, on aeglane ainevahetus. Sellega tuleb arvestada toidu valikul ja toidukoguste määramisel. Valikus peaks olema ainult kvaliteettoit.
Virve Pihelgas peab oluliseks, et dogid saaksid süüa kaks korda päevas, et koera magu mitte liiga palju koormata. Oluline on ka see, et dogile ei tohiks anda süüa kaks tundi enne ja pärast jalutamist või treenimist.

Tervisehädadest võib esineda düsplaasiat, südamehaigusi, võib olla pimedaid ja kurte koeri. Kuna dogi on koeratõugudest üks sügavamarinnalisemaid, on ka oht maokeeru tekkimiseks.
Puusadüsplaasiat saab lasta loomakliinikutes uurida ja enne paaritamist tuleb seda kindlasti teha.
Saksa dogid elavad keskmiselt 8-10 aastaseks. Kui toiduvalik ja elustiil on õige, siis ka oluliselt vanemaks.

Pireti arvates on koera suurimateks plussideks hea iseloom, tasakaalukus ja sõnakuulelikkus. Ja loomulikult ka tema ilu. Ilusa koera jaoks on Piretil ka lihtne “retsept”: koer peab saama normaalset toitu, normaalselt magada ja normaalselt liikuda.
Virve Pihelgas arvab lõpetuseks: „Dogisid tuleb kasvatada armastusega ja nendega tuleb tegeleda iga päev. Nad on ju nagu lapsed, kes tahavad areneda ja tegutseda.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare