„Mõte sellest, et saame peredesse andmiseks viis hästi hooldatud Lhasa Apsot, kõlas hästi,“ sõnas Roberts, kelle grupp aitab inimesi, kes haiguse või muude raskuste tõttu ei saa enam oma loomade eest hoolitseda. Ent Roberts avastas peagi, et olukord on sootuks teine. Roberts ja üks tema vabatahtlikest, Connie Phoebus, jälgisid ootusärevalt, kuidas omanik kaubikust esimese koera välja tõmbas.

“Ahmisime õudusest õhku,” kirjeldas Roberts. “Neil olenditel polnud ei nägusid ega jalgu. Neil oli sõna otseses mõttes võimatu kõndida või näha. Hais kandus üle kogu parkla – see oli uriini, rooja ja räpaste koerade lehk.”

Roberts otsustas pöörduda Palm Harboris asuva loomakaitseorganisatsiooni SAL-i (Suncoast Animal League) tegevdirektori Rick Chaboudy poole, kuna see organisatsioon on suurem ja selliste keerukate vajadustega koertega toimetulekuks paremini varustatud. Viie koera seas oli neli emast ja üks isane Lhasa Apso. Need koerad olid kõige kohutavam hooletussejäetud koerte juhtum, mida ta oma 30-aastase päästetööde kogemuse ajal näinud oli.

Ka Chaboudy oli koertele järele minnes rabatud nende haisust ja välimusest. Ta viis nad otse koertesalongi omaniku ja juuksuri Clint Wilsoni juurde, kes sageli koerte päästmisele kaasa aitab. Wilson, Chaboudy ja vabatahtlikud töötasid koerte kallal kuni järgmise hommikuni.

“Koerte karv oli nii tihedalt pulstunud, et ühe koera kõrvad olid ta pea küljes kinni,” ütles Chaboudy. “Karv oli väljaheidetest ja uriinist paakunud, aga kõige hullemas seisus olid nende jalad. Koerad ei saanud 5 cm paksuse vanunud karvakatte tõttu käppadel peaaegu üldse kõndida.” Karvast ulatusid välja 8-10 cm pikkused, erinevatesse suundadesse väändunud küüned. “Ainuüksi ühe koera jalalt eemaldasime peaaegu terve kilo matistunud karva,” selgitas Chaboudy.

Pärast koerte pügamist vaatas loomaarst nad üle. Oli ilmselge, et neid koeri polnud kunagi arsti juurde viidud. Neil olid nii sisemised kui ka välimised parasiidid, samuti naha-, kõrva- ja silmainfektsioonid. Kõik nad olid alatoidetud, kannatades tõsiste hambahaiguste ja küünarnuki nihestuse käes.

Kõik, mis neid koeri minevikuga seob, on 2004. aastal ühest Florida lemmikloomapoest välja antud müügikviitung summas 949 dollarit, mille koerte omanik Robertsile andis. Tõupaberites oli ära märgitud ka kennel, kust loomad pärit olid. Kahtlemata oli tegemist nn “kutsikavabrikust” pärit koerakesega, kelle elu algas karmilt ja läks üha hullemaks. Loomaarst tegi kindlaks, et ükski koertest polnud alla 10 aasta vana ja kaht emast koera oli korduvalt aretuseks kasutatud.

Koeri raviti, kirurgiliselt eemaldati neilt lagunevad hambad, nad steriliseeriti ja kastreeriti. Steriliseerimise ajal avastati, et lemmikloomapoest pärit Helenil oli mädaemakas. Lillylt eemaldati rinnanäärmekasvajad, mis hiljem osutus vähiks. Sequoia silma sarvkestas oli auk. Kõigilt koertelt tuli eemaldada hambaid. Kõik nad on kas osaliselt või täielikult pimedad. Kogu see materjal on dokumenteeritud ja sündmusi striimiti reaalajas SAL-i Facebooki lehel.

Kui nad oma operatsioonidest paranenud olid, hakkas see Fantastiline Viisik osalema SAL-i üritustel. Neid näidati kohalikes uudistes, nad suhtlesid inimestega ja õppisid neid usaldama. Neile elasid kaasa paljud ja tervitussõnumeid postitati leheküljele isegi Šotimaalt ja Inglismaalt.

Chaboudy kirjeldas kord neid koeri „omaenda keha vangidena, kes on hooletuse ja räpasuse tõttu matistunud karvkatte lõksus.“ Ent tänu SAL-ile said need kõrges eas koerad veeta oma vanadusaastad, ümbritsetuna armastusest ja mugavusest.

Kõigest kuus nädalat pärast õudse elu lõppu olid nad valmis koos oma uute peredega koju minema. 2. aprillil korraldati tuluüritus, et kompenseerida tohutu veterinaari arve. Tuluüritusel tutvustas Chaboudy iga koera uut omanikku, jättes oma Fantastilise Viisikuga pisarsilmi hüvasti.

Chaboudy võttis oma kogemused viie Lhasa Apso koeraga kokku oma Facebooki lehel, kirjutades: “Meil oli eile elu PARIM pärastlõuna, kui tähistame seda pikka teekonda – Fantastilise Viisiku uue elu algust. See oli justkui hittromaan koos kõigi suurepäraste elementidega. Me naersime. Me nutsime. Me rõõmustasime. Ja siis jätsime hüvasti.”

Allikas: The Dodo