TARGAD LOOMAD | Kas koer saab tõesti meie jutust aru?


TARGAD LOOMAD | Kas koer saab tõesti meie jutust aru?
Raamat ja koer üheskoos? Miks mitte.© Gail Diederich/Tampa Bay Times

Koerad võivad meist märksa rohkem aru saada, kui me seda ise arvame. Ajakirjas Science avaldatud väikese uuringu järgi on intonatsioon teatud sõnade ütlemisel isegi olulisem kui sõnad ise.

Ungaris asuva Eötvös Lorándi ülikooli teaduri ja uuringu juhi Attila Andicsi sõnul kasutavad koerad sarnaselt inimesele sõnade töötlemiseks vasakut ajupoolkera. Samuti näitas uuring, et koerad kasutavad paremat ajupoolkera intonatsiooni töötlemiseks sõnadest sõltumatult, eristades järelikult seda, mida ütlete sellest, kuidas te seda ütlete.

„Oli üllatav, et koertel nagu ka inimestel, domineerib mõtestatud sõnade töötlemisel just vasak ajupoolkera ja ühtse mõtteni jõudmiseks ühendavad nad sõna tähenduse ja intonatsiooni,“ ütles Andics. „Koerad muudab aga eriliseks see, et nad pööravad tähelepanu inimeste sotsiaalsetele signaalidele, sealhulgas ka kõnes,“ lisas ta. „Meie uuring on esimene samm, mõistmaks, kuidas koerad tõlgendavad inimkõnet, ja selle tulemused võivad aidata koerte ja inimeste vahelist suhtlemist ja koostööd veelgi efektiivsemaks muuta.“

Uuringus osales 13 koera - kuldsed retriiverid, borderkollid, saksa lambakoer ja hiina harjaskoer. Neid õpetati lamama ja rohkem kui 7 minutiks pikali jääma, kuni nende ajule tehti MRT-uuring. Teadlased kasutasid masinat, et salvestada ja mõõta närviaktiivsust koerte ajus ajal, mil nad kuulasid tuttavat naistreenerit ütlemas erinevaid sõnu erinevate intonatsioonidega. Näiteks positiivseid või mõtestatud sõnu nagu "hästi tehtud", "tubli poiss" ja "tark" öeldi nii kiitva kui ka neutraalse intonatsiooniga. Neutraalseid või mõttetuid sõnu nagu „isegi kui“, „kuigi“ ja „aga“ esitati samuti mõlema intonatsiooniga.

Seotud lood:

Skaneeringus selgus, et vasaku ajupoolkera osad reageerisid kõige rohkem mõtestatud sõnadele. Üldiselt seostatakse enamikel inimestel just vasakut ajupoolkera keele ja kõnetöötlusega. Samas reageerisid parema ajupoolkera osad intonatsioonile, mistõttu võib oletada, et koerad töötlesid sõnade tähendusi toonist eraldi. Ainult siis, kui kiitust väjendav sõna oli öeldud kiitva hääletooniga, lõi aju naudingukeskus piltidel helendama nagu jõulupuu. Naudingukeskus on aju osa, mis reageerib meeldivatele ärritajatele nagu maiuspalad või hellitused.

„Meie leid toetab neid, kelle arvates võib juba paar head sõna koertele piisavaks tasuks olla,“ ütles Andics. Aastal 2014 viis sama tiim läbi sarnase MRT-uuringu, mis avaldati ajakirjas Current Biology, kus skaneeriti nii 11 koera kui ka 22 inimese aju hetkel, mil nad kuulasid koerte ja inimeste tekitatud helisid ja samuti juhuslikke mitte-vokaalseid helisid. Uuringus leiti koera ja inimese ajus sarnaseid mustreid, kuid koera aju tagumine kuulmiskeskus reageeris koerte tekitatud helidele tugevamini kui inimese oma.

Mõned teadlased näevad neis uuringuis tõendit, et koerte närvisüsteemil on keeletöötlemisvõime, mida varem peeti üksnes inimesele ainuomaseks. Teised teadlased pole sellega aga nõus.

„Kui just ei eksisteeri salajast koerte leksikoni, viitab see kõik tähelepanu võimendamisefektile vasaku ajupoolkera helide töötlemisega seotud piirkonnas,“ ütles Gregory Berns, silmapaistev neuroökonoomika professor ja Emory ülikooli Neuropoliitika keskuse direktor, kes uuringus ei osalenud. Teisisõnu, lihtsalt seetõttu, et nii koera kui ka inimese aju vasak poolkera reageerib sõnadele sarnaselt, ei tähenda tingimata, et koerad mõistavad sõnu nii, nagu meie seda teeme.

Et selgitada uue uuringu tulemusi, on võimalik, et „kiitvad sõnad käesolevas uuringus lihtsalt hoiatavad koera ja köidavad nende tähelepanu, võimendades potentsiaalselt vasaku ajupoolkera seda piirkonda, mis on seal kõigi sõnade tarbeks,“ ütles Berns, kes on kasutanud MRT-masinaid koera aju skaneerimiseks ka oma töös. „Kui koera ülesandeks poleks polnud MRT-masinasse jääda, oleks ta ilmselt kallutanud pea ühele küljele,“ lisas ta. „Olen veendunud, et koerad saavad mõnedest asjadest aru, kuid nende semantiline ruum ei ole ehitatud nii nagu meie oma.“

Teised teadlased on nõus, et uue uuringu leiud ei näita tingimata, et koerad mõtlevad nii, nagu meie seda teeme. „Uuring ei väida, et koerad mõistavad sõnu täpselt sellises mõttes nagu meie. See näitab, et koerte aju töötleb inimhääle helisid kahel viisil,“ ütles Clive Wynne, psühholoogia professor ja Arizona osariigi ülikooli koerte teaduslabori direktor, kes uues uuringus ei osalenud.

Loe veel

Samas leiavad teadlased oma uues uuringus, et see, mis teeb keele inimesele ainuomaseks, ei pruugi üldse olla aju võime sõnu ja nende tähendusi töödelda. Pigem võib selleks olla inimese leiutatud sõnad ja meie võime neile tähendus anda. Uuring „pakub huvitavaid uusi tõendeid, et inimestele sarnaselt jälgivad koerad mitmeid samu lingvistilisi tunnuseid, ja et koerad näivad mõistvat mõnede meie lausungite taga olevaid kavatsusi,“ ütles Laurie Santos, Yale'i ülikooli psühholoogia professor, kes on uurinud loomade kognitiivseid võimeid. „Minu arvates näitab see, kuidas kodustamine on kujundanud koeri pöörama tähelepanu veel ühele olulisele inimese sotsiaalsele märguandele.“


Allikas: mrt.com
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare