Toidu maha matmine

Kui sa leiad oma majapidamisest või aiast sageli koera poolt maha maetud mänguasju, toidujäätmeid või konte, siis oled sa tunnistajaks ühele käitumismustrile, mis kodustatud koera juures veel säilinud on. Asjade maha matmine on viis, kuidas hundid looduses toitu enesele tagavaraks säilitasid siis, kui neil selle järgi parasjagu isu ei olnud, selgitab veterinaar dr. Stephanie Borns-Weil.

Olenemata sellest, et selline käitumine ei ole tänapäeval igale koerale iseloomulik, on see paljude puhul siiski säilinud. Kuigi meie ühiskonnas ja pererahva kõrval elades ei ole koeral üldjuhul oma järgmise toidukorra eest vaja muret tunda ja eluks vajalik on pererahva poolt alati kaetud, siis tagavaraks peidavad nad neid vahel ikka. See on koerale loomulik ja instiktiivne käitumisviis. ikke mänguasju tagavaraks kellegi eest ära peita.

Kui koerte esivanemad kaevasid peidetud toidujäätmed alati üles, kui neil selleks vajadus tekkis, siis kodustatud koerad seda alati ei tee. Neil puudub selleks otsene vajadus ja peidetud asi läheb sageli meelest.

Ulgumine on kümnete tuhandete aastate jooksul välja kujunenud suhtlemisviis, mis on tugevalt huntidega seotud. Kui mõne tõu puhul on ulgumine saanud harjumuspäraseks suhtlusviisiks, siis teised tõud uluvad vaid vahel harva.

Hundid uluvad alati põhjusega. Üks peamiseid põhjuseid on kommunikatsioon. Nad suhtlevad teiste karja liikmetega, märgistavad oma karja territooriumi või peletavad eemae ähvardavat ohtu.

Põhjus, miks koerad uluvad, erineb vähesel määral huntidest. Sellel on pisut teine eesmärk. Veterinaari sõnul uluvad koerad sageli siis, kui nad üksinda koju jäetakse. Nad uluvad üksindusest ja ahastusest eesmärgiga oma kari taas kokku kutsuda.

Siiski võib koerte puhul tegemist olla ka õpitud ebameeldiva käitumismustriga. Kui omanik koera ulgumas kuuleb ja teda selle peale iga kord lohutama läheb, siis koer õpib selle seose ära ja see kinnistub. Nii hakkab ta ulguma iga kord, kui talle ei meeldi üksinda jääda.

Kodustatud koera ulgumine võib olla seotud ka territooriumi märgistamisega, kuid siiski erineb see huntidest. Näiteks võib tihti kuulda koeri õuest kostuva alarmsõiduki sireeni peale ulgumas. Sireen sarnaneb koera meelest mõne teise looma ulgumisele, kes parasjagu häälekalt oma territooriumi märgistab. Sinu koera ulgumine on vastus teisele "loomale".

Koerad tervitava üksteist alati nuusutades. Nad nuusutavad mitte ainult teise koera tagumikku, vaid ka kõrvu, suud ja näopiirkonda. Kui omanikele tundub see käitumismuster sageli ebameeldiv või vastuvõetamatu, siis koerte jaoks on see loomulik ja pärineb taas esivanematelt. Inimese primaarseks meeleks, mille kaudu me infot tarbime, on nägemismeel, kuid koertel on selleks haistmismeel. "Teist liigikaaslast nuusutades, saab koer kätte suure hulga informatsiooni, mis inimese silmale sootuks nähtamatuks jääb," märgib veterinaar.

Looduses on nuusutamine viis, kuidas loom määrab ära, kas tegu on potentsiaalse ohuga või on liigikaaslane hoopis teretulnud. Nuusutamise kaudu saavad nad üksteise kohta palju informatsiooni. Tagumikku nuusutades saab koer kohe aru, kas tal on tegemist isas- või emasloomaga, kas liigikaaslane on täie tervise juures, on tal jooksuaeg vms. Loomariigis on selline tervitusviis viisakas ning ähvardavaks kehakeeleks loetakse just silmsidet ja otse teineteisele lähenemist. Kui kaks koera rihma otsas kohtuvad, siis üldjuhul tervitavad nad üksteist ringiratast liikudes ja teineteise sabaaluseid nuusutades.

Kui sinu koerale meeldib väga jõuliselt mänguasja tirida, sakutada ja "hävitada", siis see on üks kõige elementaarsem kiskjalikle iseloomulik käitumine. Tegemist on saagiinstinktiga. Sinu lemmikloom võtab oma mänguasja, kui potentsiaalset saaklooma, keda ta parasjagu maha tapab. Hunt tapab väiksemad saakloomad neid sakutades ja "puredes". Lemmikloomad, kes seda oma mänguasjaga teevad, jäljendavad täpselt sama käitumist.

See käitumine koosneb kindlast tegevuste jadast, mida kiskja saaklooma tapmisel kasutab. See muster hõlmab saagi kindlaks tegemist, selle jälitamist, püüdmist, nõrgestamist ning seejärel haavamist. Haavamise ja tapmise jäljendamine toimub hetkel, mil loom intensiivselt oma pead ühele ja teisele poole raputab. On üsna sage näha koeri oma mänguasjaga niiviisi käitumas.

Kõikidest käitumismustritest, on seda kõige raskem seletada, sest on koeri, kes teevad seda sageli, kui teised jällegi ei ole seda kunagi teinud. Arvatakse, et looduses kasutavad kiskjad püherdamisr oma lõhna maskeerimiseks. See võimaldab neil saaklooma eest endale iseloomulik lõhn ära peita ja seeläbi märkamatult saagile ligi hiilida. Samuti on see viis, kuidas koerad üksteisega suhtlevad, uudiseid ja lõhnu edasi annavad.

Allikas: petmd.com